Omanike pitsitamine

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis on keskkonnaga seotud teemad viimase pea 30 aasta jooksul olnud tähtsal kohal. Võib väita, et riigi taasiseseisvumisliikuminegi sai alguse just keskkonnaprobleemidest. See kasvas välja protestidest Moskva kavatsuste vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama.

Keskkond on olnud teema, millega riik on saanud põhjendada maksutõuse tööstusettevõtetele, aga seada ka maaomanikele piiranguid enda omandi kasutamiseks. Haruldased taime- ja loomaliigid on olnud põhjuseks, miks omanikud ei saa oma maid ja metsi vabalt majandada. Aga vastu pole riik olnud siiani valmis kuigi palju pakkuma. Kui mitte arvestada omanikke, kellelt riik on nõustunud maad välja ostma. Kuid omanike järjekord riigile maade müügiks on kordades suurem, kui aastas tehinguid toimub. Keskkonnaminister Marko Pomerants on otse öelnud, et põhjus on selles, et riigil pole raha ning lähiaegadel pole probleemile lahendust.

Omanikud on rääkinud võimalusest niinimetatud maadevahetuseks, kuid suur korruptsiooniskandaal aastatetaguse maadevahetusega, kuhu olid segatud suurärimehed ning kõrged riigiametnikud, on paljudel veel hästi meeles.

Praegune olukord võib aga viia oodatust hoopis vastupidise tulemuseni. Sest kuidas mõtleb omanik, kelle maal kasvab mõni käpaline, mistõttu ei saa ta metsa majandada ning seetõttu on ohus ka kogu tema metsa tervis? Küllap on ta huvitatud, et tema kinnistul ei esineks kaitsealuseid liike.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles