Alkohol tanklatest välja!

FOTO: Riigikogu

FOTO: Riigikogu

Riik üritab alkoholimüügile Tallinna linna eeskujul piiranguid seada, kuid alkohol on endiselt liialt kättesaadav. Kui riik tahaks alkoholitarbimist tõsiselt ohjeldada, tuleks tegutseda, mitte vaid teoretiseerida võimalike piirangute üle.

Igasuguse alkoholi müügi lõpetamine tanklates vähendaks müügikohtade arvu, aitaks kaasa alkoholitarbimise vähenemisele ja suurendaks tõenäosust, et üha vähem inimesi satub autorooli purjus peaga. Ühtlasi annaks riik tugeva sõnumi, et alkoholi tarbimine ja autojuhtimine ei käi kokku.

Eesti on alkoholitarbimiselt endiselt üks suuremaid maailmas. OECD liikmesriikide seas on Eesti lausa kolmandal positsioonil. Täiskasvanud elanikud tarbisid 2013. aastal inimese kohta 87 liitrit õlut, 13 liitrit veini, 11,2 liitrit kangeid ja 20,9 liitrit muid lahjasid alkohoolseid jooke. Absoluutalkoholi arvestuses annab see kokku 11,8 liitrit alkoholi inimese kohta.

Üks tarbimist soodustav asjaolu on see, et alkohol on Eestis väga lihtsalt kättesaadav. Konjunktuuriinstituudi avaldatud küsitluse andmetel oli eelmisel aastal 86 protsendil vastanutest võimalik hankida alkoholi oma elukoha lähiümbrusest. Vaid paaril protsendil elanikest kulub üle poole tunni, et jõuda lähimasse alkoholi müügikohta. Samuti on suurenenud alkoholimüügi registreerinud ettevõtete arv.

Mitmete uuringute kohaselt suurendab alkoholi hea kättesaadavus märkimisväärselt alkoholitarbimist ja sellega seotud probleeme. Mida raskem on alkoholi hankida, seda rohkem väheneb ka tarbimine. Numbrid näitavad, et Eestis on 100 000 elaniku kohta 195 kange alkoholi müügikohta. Soomes on see näitaja 6,5, Norras 5,1 ja Rootsis 4,5. Eesti kõrge näitaja on ilmselgelt vale alkoholipoliitika või selle puudumise tagajärg.

Inimesed saavad probleemist väga hästi aru ja pooldavad müügikohtade sulgemist. Konjunktuuriinstituudi 2013. aasta uuringus leidsid pooled uuringus osalenud inimesed, et alkoholi müügikohtade arvu tuleks vähendada; 73 protsenti vastanutest leidis, et seda oleks mõistlik teha tanklates. Riigi alkoholipoliitika on seni aga soosinud pigem alkoholitootjate ja kaupmeeste huvisid, punnides iga hinna eest turureeglite karmistamise vastu.

Mäletatavasti kehtestas Tallinna linn 2007. aasta augustis öise alkoholimüügi keelu. Samal ajal esitas Keskerakonna fraktsioon sellesisulise eelnõu ka parlamendis, kuid koalitsioon viskas eelnõu julmalt prügikasti. Totaalne meelemuutus toimus vaid aastaga ning samalaadne piirang, nüüd juba koalitsiooni sulest, kehtestati riigis aasta hiljem. Küsimus, miks kaotati terve aasta, jääbki siinkohal vastuseta. Kahjuks ei näita see muud kui seda, et tegelikult ajas Keskerakond õiget asja, kuid nähtavasti oli asja ajaja lihtsalt vale.

Samas võib igaüks meenutada ka valitsuse initsiatiivil aetud alkoholipoliitikat. Toona sotsiaaldemokraatlikust justiitsministeeriumist tulnud seadusemuudatus lubas 2014. aasta suvel täielikku demokraatiat kõikjal vabalt alkoholi tarbida. See tõi kaasa joomise nii pargipinkidel kui bussipeatustes, kusjuures korrakaitseorganitel praktiliselt puudus võimalus seda kuidagi ohjeldada.

Õnneks oli juba ammusest seadusest reservatsioon, mis võimaldab omavalitsusel kehtestada ala piiranguid, kus on joomine keelatud. Tallinn kasutas seda võimalust, et olukorra absurdsust illustreerida. Linn keelaski kõikjal avalikus ruumis alkoholi tarbimise, välja arvatud sellist jaburust lubavate institutsioonide endi akende all. Tallinna initsiatiivil paigaldati "joomist lubavad" märgid Toompeale ja presidendilossi ette. Ühiskonna suur vastuseis sundiski valitsuserakondi lõpuks, ligi pool aastat hiljem, varem kehtinud olukorra juurde naasma.

Selle aasta juulis kehtestas Tallinna linn kange alkoholi müügi keelu alla 150ruutmeetrise pinnaga kauplustes ja tanklapoodides. Arvestades Tallinna positiivset kogemust, esitas Keskerakond riigikogule oktoobris ettepaneku keelata alkoholi müük tanklates üle Eesti 2016. aasta 1. juulist. Samalaadse ettepanekuga on nüüd välja tulemas ka sotsiaaldemokraadid, kes tahavad samasuguse piirangu jõustada 2018. aasta 1. jaanuarist.

Milleks aga nii kaua oodata, kui kõikjal kõneldakse avalikult probleemi lahendamise vajalikkusest juba praegu? Kas tõesti ei suuda valitsus taluda, et keegi teine tuli sama mõtte peale enne neid? Tulemuseks oli vaid see, et Keskerakonna ettepanek lendas taas kord koalitsiooni hääletusmasinaga prügikasti ning probleemi lahendamine jääb jälle ootama valitsuse lubatavat helget tulevikku.

Eestis sureb igal aastal otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on meil rängemad kui teistes samasuguse alkoholikultuuriga riikides.

Joobes juhtimisega seotud õnnetused moodustasid eelmisel aastal 13 protsenti kõikidest liiklusõnnetustest. "Alkohol ja sõiduki juhtimine ei käi kokku!" − selle mõtte edastamiseks tuleb saata selge sõnum: "Alkoholi müügikohtade arvu tuleb vähendada ja alustada tuleb tanklatest!"

Tagasi üles