/nginx/o/2015/07/16/11995762t1he201.jpg)
/nginx/o/2015/07/16/11995762t1he201.jpg)
Ka mina ise eelistan internetipangale või maksekaardile sularaha. Tegelikult olen ma umbusklik. Õiguskaitses töötades puutusin sageli kokku avaldustega, kus väideti, et arvelt olevat raha kaduma läinud. Enamasti selgus kontrollimisel, et arve omanik oli ise oma pangakaardi ja paroolidega ettevaatamatult ringi käinud.
Aastate jooksul on turvameetmeid muidugi tugevdatud, kuid ka häkkerid ei maga ja tihti liiguvad just pahad headest üks samm eespool. Hiljuti oli näiteks meedias teade mingist jamast ühe panga makse- ja krediitkaardiga. Ning eks seda ole ennegi olnud ja küllap juhtub edaspidigi.
Kuidas inimesi tagant ärgitada? Uuendustele üle viia? Mäletan, et kui vanasti ei osanud majja võetud kutsikas veel piima lakkuda, pisteti ta vägisi koonupidi piimatassi, kuni loom piima maitse suhu sai. Tundub, et ka meil tahetakse vanamoodsaid omamoodi piimakaussi kasta.
Juba 90ndatel hakati töötasu pangaarvele kandma. Sinna lähevad nüüdsel ajal ka kõik toetused, pensionid jne. Muidugi võib pensionär ka pensioniraha koju toomist nõuda, kuid see maksaks talle 5,25 eurot.
Kõik pangakontoris tehtavad tehingud on tasulised ja nende taksid tõusevad pidevalt. Samas suletakse hulgaliselt pangakontoreid. Näiteks ligi 6000 elanikuga Kiviõli linnas olid veel hiljuti nii SEB kui ka Swedbanki kontorid. SEBi oma suleti mõne aasta eest. Selle aasta suvel ka Swedbanki oma. Endise kontori ruumides on veel vaid makseautomaat, kus vähemasti esialgu käib päeval ka üks pangatöötaja, kes õpetab inimesi makseautomaati kasutama.
Kiviõli inimestel on seni vähemasti veel üks võimalus - postkontori kaudu SEB-panga teenuseid kasutada, kuid alates 2016. aasta märtsikuust toimuvad ka seal muudatused. Ja kui kauaks on veel üldse neid postkontoreidki? Neidki suletakse pidevalt.
Raha väljastavad automaadid? Ka neid jääb järjest vähemaks. Minule lähimas linnas, Püssis on poes küll rahaautomaat, kuid ainult SEB-panga oma. Minu pension läheb aga Swedbanki. Eks raha saaks ka SEBi automaadist kätte, aga taas lisatasu eest. Üks euro pluss 2,5% väljavõetud summast. Seega läheks sealt 100 euro väljavõtmine mulle maksma 3,5 eurot, 200 korral aga 6 eurot.
Teiseks, väljastatavad kupüürid. Kui varem sai välja võtta ka 5- ning 10-euroseid, siis praegu ei saa enam meie Püssi rahaautomaadist alla 20-eurost kupüüri. Seega, kui arvel oleks näiteks veel 19 eurot, siis ei saaks pangaautomaadist enam pennigi.
Abikätt on pakkunud Omniva. Nüüd on võimalik postiljoniga ka SEB-pangast raha koju tellida. Maksimaalselt kuni 400 eurot korraga. Kuid taas lisatasu eest. 8 eurot igalt kojutoomiselt.
On veel telefonipanga ülekande võimalus. Kuid ka seal on taksid pidevalt tõusnud ja nüüdseks juba mitmekordistunud. Kuni augusti lõpuni oli Swedbanki-sisene ülekanne 1,09 eurot, ülekanne teise panka aga 1,50. Alates septembrist on hinnad aga vastavalt 2,30 ning 3,20 eurot. SEB-pangas tõusid taksid novembrist. Vastavalt 1,80 ning 2,70 eurot igalt ülekandelt. Kalliks läheb see telefonipank.
Tulebki lõpuks tahes-tahtmata internetipanka üle kolida, kuid paljudel vanadel inimestel polegi arvutit, mingist tahvlist või nutitelefonist rääkimata. Ja pole ka vastavaid teadmisi ning ega oskusigi. Mida siis nemad tegema peaksid? Üle parda heita või?
Praegusel ajal käivad ka lennuki- ja laevapiletite tellimised-ostmised juba interneti teel. Samuti kaugsõidubussidki. Arvata võib, et kui sedasi edasi läheb, siis varsti ehk bussijaamas polegi enam piletikassat. Ka Tallinna trammi-, trolli- ja bussiliinidel käib maksmine mingi kaardiga, millele tuleb eelnevalt raha üle kanda. Ja ka autode parkimisplatsidel käib maksmine telefoni kaudu.
Seega, kui sul pole internetipanka ega nutitelefoni, siis oledki varsti tõrjutud nagu mingi neandertallane. Aga paljud pensionärid on vaevu lihtsa mobiili kasutamise ära õppinud. Internetist, internetipangast või nutitelefonist ei tea nad suurt midagi. Mis siis sellistest saab? Kas selle tiigrihüppe tempoga ei pingutata ehk pisut üle?