Uusaastakingitus talvekeskustele

Uue aastaga tulnud lumesadu ja külmakraadid on palsamiks Ida-Virumaal asuvate talvekeskuste eestvedajatele, kelle meeled juba üsna nukraks kippusid minema. Kümme plusskraadi jõulude ajal pani paratamatult mõtlema, et tuleb taas lumevaene talv ja aastaid nähtud vaev jookseb tühja, aga majapidamine punasesse miinusesse.

Kohalikud ettevõtlikud inimesed on söandanud võtta riske ja panustanud kannatlikult talvekeskuste rajamisse. Nüüd lõpuks on oodata ka preemiat.

Pilk lumekaardile annab selgelt märku, et kõige paksem lumevaip on Eestis praegu just Ida-Virumaal. Siin on lund märksa rohkem kui talvepealinnas Otepääl või külmapealinnas Jõgeval.  Ida-Virumaa on muutumas Eestis paigaks, kus on talverõõmude nautimiseks ühed paremad võimalused. Nii looduslikud kui viimastel aastatel üha rohkem ka sisulised. Kui Tallinna või Tartu lühikestel valgustatud suusaringidel on õhtutundidel iga viie meetri peale üks suusataja, siis näiteks Pannjärvel või Mäetagusel on avarust ja privaatsust hulga rohkem, aga rajad ise põnevamad.

Kuid peale  murdmaa- või mäesuusatamise on Ida-Virumaal talvel veel palju muudki põnevat väljas teha. Olgu selleks näiteks uisutamine Aidu kanali või rabajärvede jääl, mereranniku ja koskede imetlemine, matkamine metsas või talvistele laulu- ja tantsupidudele kaasaelamine.

Ida-Virumaal on hulganisti tugevaid argumente, millega turiste talvekuudel enda juurde külla meelitada. Aga veelgi olulisem, et kohalikel inimestel on võrratud võimalused oma vaba aja sisustamiseks.