Millal algab hooldaja vastutus?

Purul juhtunud õnnetuse uurimine on küll veel algusjärgus, aga ilmselt on olulisemad tegurid siin ilm ja viletsad teeolud. Politsei uurib asja paragrahvi alusel, mis seab vastutuse mootorsõiduki juhile. Selliste õnnetuste lihtsaks lahendamiseks on seadusandja sõnastanud pügala nii, et mootorsõiduki juht peab valima ilmastikule ja teeoludele vastava sõidukiiruse ning sellest tulenevalt on peaaegu iga selline õnnetus automaatselt juhi vastutusel. Aga samalaadseid bussiõnnetusi oli sel nädalal Ida-Viru riigimaanteedel vähemalt kolm. Kaks esimest küll õnneks sellised, kus inimesed viga ei saanud.

Kuid kahjuks me ei kuule selles kontekstis peaaegu kunagi hinnanguid teehooldaja tööle, sest teehooldaja saab alati öelda, et lepingu järgi oli tal veel aega küll ning tee peab olema korras määratud tundide järel pärast lumesaju lõppu. Nii on ka maanteeamet selle juhtumi puhul leidnud õigustuse, kes tegelikult midagi valesti tegi. "Tugev sadu ning tuul olid sõidukijuhile signaaliks, et tuleb sõita ettevaatlikumalt," kommenteeris maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht.

Aga hull pole lugu ainult maanteedel. Ka linnatänavatel on inimesed olnud viimaste nädalate muutlike ilmadega püstihädas. Eriti hull on lugu kõnniteedega. Oleks huvitav teada, missuguse tulemuse peab ikkagi teehooldaja tagama, et inimesed saaksid normaalselt liikuda, ilma et riskiks traumasid saada. Kas ülilibedad jääkoorikud peavadki kõnniteid katma? Kas see, kui siin-seal on puistatud natuke graniitkillustikku, ongi adekvaatne libedusetõrje? Ja kui on, siis miks ei panda juba hankelepingusse sisse kohustust, et libedusetõrje peab olema selline, et tänavad ei oleks libedad?

Kõige tavalisem jutt, mida kuuleme nii politseilt kui vastutavatelt ametnikelt, on see, et ilmaolud ongi talvel muutlikud. Aga milleks teehooldajatega siis üldse lepinguid teha ja neile raha maksta, kui nagunii on kogu vastutus liiklejatel?