Neli aastat uurimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Sel nädalal saab täpselt neli aastat päevast, mil Narvas läks kaduma 9aastane Varvara Ivanova, kelle surnukeha leiti mõned päevad hiljem tühermaalt lumehangest. Algusest peale on politsei ja prokuratuur väitnud, et tehakse kõik endast olenev, leidmaks koletu kuritöö toimepanija. Tänaseks on väidetavalt tehtud ära tohutu töö sadade ja tuhandete ekspertiisidega, kaasatud ka välismaa spetsialiste. Ent sellele vaatamata pole prokuratuuril täna öelda muud, kui et kriminaalasja menetlemine kestab.

Politsei on kõik need neli aastat püüdnud avalikkuse ees säilitada optimismi, väljendades veendumust, et veretöö leiab lõpuks lahenduse ja süüdlane saab karistatud.

Aasta tagasi vastas Ida politseiprefekt Vallo Koppel Põhjaranniku küsimusele nii: "Ma ei saa öelda, et uurimine on ummikus. Uurimisgrupi hoog pole raugenud ja see rühm saab periooditi ülesandeid. Uurimisgrupp käib koos kord kuus. Osalen nendel koosolekutel samuti ja tean, et töö käib. Seni kui on veel versioone ja tegevusi, olen jätkuvalt optimistlik."

Aga politseitööst ka kõige vähesemal määral teadev inimene mõistab, et mida aeg edasi, seda väiksem on lootus, et mõrvar tabatakse menetlustoimingute käigus, sest loogiline on, et nelja aastaga peaks uurijatel enamik neist tehtud olema, ning aina enam tuleb loota õnnelikule juhusele. Tänases Põhjarannikus räägib üks talumees, et võis midagi olulist seoses Varvara juhtumiga kuulda. Me ei võta seda juttu puhta kullana, aga usume, et politsei uurib kõiki selliseid vihjeid piisava põhjalikkusega.

Märksõnad

Tagasi üles