/nginx/o/2023/06/29/15421349t1h7dc7.jpg)
/nginx/o/2013/08/25/11992551t1h3fcd.jpg)
Riik suunab laste huvitegevusse rohkem raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/08/25/11992551t1h3fcd.jpg)
2017. aasta sügisest käivitub uus riiklik ringiraha toetusskeem, millega kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste huviringid muutuvad noortele üle Eesti senisest kättesaadavamaks.
Reformierakonna valimisprogrammis on alati olulisel kohal olnud noorte huvitegevuse temaatika. Õigupoolest on valitsus noorte huvitegevuse riigipoolse toetamise võimaluste otsimisega aktiivselt tegelenud juba viimased kümme aastat. Aastatel 2008-2009 jõuti ka nn ringiraha toetussüsteemi väljatöötamiseni, ent kahjuks jäi plaan toona majandussurutise tõttu ellu rakendamata.
Nüüd on valitsuses taas jõutud noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamiseni. Selle koostamises lepiti kokku koalitsiooni tegevusprogrammis 2015. aasta aprillis. Toetuse eesmärk on eelkõige tuua huvitegevuse juurde noori, kes praegu selles kas sotsiaal-majanduslike, logistiliste või teiste probleemide tõttu ei osale.
Seaduseelnõu materjali ette valmistades selgus, et umbkaudu 15% noortest ei osale üldse huvitegevuses ning paraku on ka erivajadustega laste võimalused väga piiratud. Väikestes valdades napib juhendajaid ja lastel on piiratud võimalused tegeleda oma lemmikhuvialaga, sest kohapeal pole tihti juhendajat või sobilikke ruume ja vahendeid.
Suurim murekoht huvitegevuse kättesaadavusega on noortel kaugemal suurtest keskustest. Seetõttu peame väga oluliseks toetuse piirkondlikku jaotust nii õpetajate-juhendajate tasustamiseks kui vajaduse korral ka transporditoetusteks, et lapsed saaksid sõita naabervalda või -maakonda oma huviharrastusega tegelema.
Huvitegevuse mõiste iseenesest on lai. Siia alla kuulub kooliväline arendav tegevus väga erisugustes valdkondades, olgu selleks siis kultuur, sport või loodus- ja täppisteadused. Vahemärkusena võib veel lisada, et siinkohal on mõeldud nii ringides tegutsemist kui ka muusika-, kunsti- ja spordikoolides õppimist.
Sageli saab just hobist hiljem elukutse. Ühed professionaalsemad vaba aja veetmise koolid on kindlate õppekavade alusel töötavad huvialakoolid ehk kunstikoolid, muusikakoolid ja spordikoolid, kus sooritatakse tasemeteste ning eksameid. Huvikooli lõpetades on võimalik asuda siiani hobiks olnud erialal edasi õppima keskastme muusika- või kunstikoolides.
Kindlasti peab pakutav vaba aja veetmise võimalus olema kvaliteetne, hariv ja silmaringi avardav. See ei saa olla lihtsalt noorte omavaheline kokkusaamine noortekeskuses. Huviharidus tähendab siinkohal ikkagi kogenud juhendaja käe all korraldatavat koolivälist tegutsemist ning ka vajalikke õppematerjale või -vahendeid − olgu need siis sporditarbed või teadusringiks vajalikud laboriseadmed. Seetõttu on planeeritud toetust anda nii ringijuhendajate töötasuks kui tarvikute ostuks.
Praeguse ajakava järgi peab huvihariduse seadus jõustuma järgmise aasta sügisest ning seda on hakanud kultuuriministeeriumi abiga ellu rakendama haridus- ja teadusministeerium. Valitsuse plaani kohaselt on toetusraha suurus järgmisel aastal septembrist detsembrini kuus miljonit eurot ning alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.
Toetusraha hakkab liikuma läbi kohalike omavalitsuste. Just kohalikud ise tunnevad läbi ja lõhki oma lähikonna vajadusi: kuidas täpselt korraldada huvitegevust ja noorte transporti sobilikku huvikooli ning palgata sobivaid õpetajaid-juhendajaid. Kuna praegu on ringijuhendajatest pigem puudus, on kohalikel omavalitsustel väga oluline panustada just õpetajate-juhendajate tasustamisse.
Noorteseire andmetel on ligi 30 000 last huvitegevusest kõrvale jäänud. Hea ringijuhendaja olemasolu igas Eestimaa nurgakeses aitab kindlasti tagada toreda ja hariva vaba aja veetmise võimaluse rohkematele noortele kui praegu.