Edu kiire pöördumine

Eesti Energia Tehnoloogiatööstusega toimuv on taas kord ehe näide selle kohta, kui kiiresti võib edu ebaõnneks pöörduda ja mõistlikku retsepti, kuidas seda ära hoida, justkui polegi.

Veel aasta tagasi tuli Jõhvi servas paiknevast Eesti Energia Tehnoloogiatööstusest põhiliselt vaid häid uudiseid. Selle kõrval, et panustati kõvasti siinse põlevkivitööstuse arendamisse, kasvatati pidevalt ka ekspordimahte.

Ettevõtte juhid (kes on, tõsi, ohu märgina viimaste aastate jooksul väga sagedasti vahetuma hakanud) rääkisid, kuidas suudetakse vastu võtta aina keerukamaid ülesandeid: võita keerulisi ja nõudlikke hankeid ning olla usaldusväärne ja täpipealt sõnapidav partner suurtele ning nimekatele energeetika- ja naftatööstusgigantidele.

Samal ajal on pidevalt püüeldud selle poole, et tõusta lihtsamate metallkonstruktsioonide tootjast uute tehnoloogiliste lahenduste loojaks, projekteerijaks, tootjaks ja paigaldajaks korraga. Ehk teisisõnu areneda kõrgema väärtusega tööni, milleni jõudmine on kogu Eesti majanduse kasvu seisukohast üks võtmeküsimusi.

Nüüd, kus kriis on aga tabanud kogu energeetikasektorit ja paljud investeeringud nii Eestis kui ka mujal külmutatud, on selle negatiivsed mõjud jõudnud paratamatult ka Jõhvi ühe suurema ettevõtteni. Küsimustele, kui kaua mõõn kestab, kui kiiresti õnnestub leida asendusturge ja nende järgi kohaneda, ei ole lihtsaid vastuseid kusagilt võtta.

Küll aga on see taas kinnitus sellele, et Ida-Virumaal ei ole praegu löögi all töökohad vaid põlevkiviõli tootvates vabrikutes, vaid märksa laiemalt.