29. aprill 2016, 00:08
Kui poliitika tungib kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi volikogu liige Vadim Jerjomenko, kes on ühtlasi vene põhikooli hoolekogu esimees, peaks võitlema koolimaja renoveerimise eesliinil. Ometi on ta algusest peale sellel teemal vallavalitsuse tööle kaikaid kodaratesse loopinud ja lastevanemaid ärevile ajanud. Sama käib volikogu ja kooli hoolekogu liikme Aleksandr Romanovitši kohta.
Eelmisel sügisel toimunud lastevanemate üldkoosolekul tehti probleemi küll kutsehariduskeskusest, mis ei sobivat asenduspinnaks, küll puuduvast projektist, mida tegelikult ei peagi taotluse esitamise ajal olema.
Nüüd on tõstatatud järgmine probleem: milleks lammutada koolimaja kaks korrust, olgugi et need jäävad koolile üleliigseks ja nende renoveerimiseks riik raha ei anna?
Samal ajal pole kriitikutel lauale pandud ühtegi põhjendatud ettepanekut, miks vald peaks neid liigseid pindu säilitama. Kas need tuleks konserveerida, kuni tuleb mõni hea idee? Ja kui ei tule, siis hiljem oma eelarvest lammutama? Esmatähtis peaks olema siiski see, kuidas oma lastele võimalikult hea õpikeskkond luua, mitte iga hinna eest tüli kiskuda ja segadust külvata.
Loomulikult ei ütle keegi opositsionääridest välja, et koolimaja ei tuleks renoveerida. Ja raske on uskuda, et lastevanematest volikogu liikmed oleksid päriselt uuendamise vastu. Seda enam on arusaamatu, miks on vaja rahastamist ohtu seada.
Jõhvi põhikool on juba teatanud, et on valmis ise renoveerimistoetuse vastu võtma, kui vene põhikooli ümber see arusaamatu jonn ei rauge. Vähemalt ei jää vald sellest rahast ilma.