Üürikorteritega finito?

Mil moel satuvad kummalised ja ilmselgelt küsitava väärtusega ideed valitsuse tööplaanidesse? Konkreetne näide viimasest ajast on riiklik üürikorterite rajamise kavatsus, mille algatas mitme aasta eest toonane sotsist majandusminister Urve Palo ning mida nüüd on üritanud asuda ellu viima tema erakonnakaaslasest ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Pärast seda kui avalikkuses on selle plaani suhtes valjuhäälset hämmingut avaldatud, kinnitas peaminister Taavi Rõivas eile, et tõenäoliselt uute üürikorterite rajamist riigi raha eest ei tule.

Kuid hulk ametnikke on selle programmi ettevalmistamisele kulutanud töötunde. Kuigi rahaga on pidevalt kitsas ja valikuid tuleb eriti põhjalikult kaaluda, on  riigieelarve strateegiasse õnnestunud üürimajade programmi jaoks reserveerida 17,5 miljonit eurot. Nii-öelda pilootprojektina pidanuks esimese riigi üürikorterite maja ehitamine algama järgmisel aastal Ida-Virumaal.

Mis oleks selle mõte? Kas tõesti on keeruline välja arvutada, et kui ongi tarvis ametkondlikke kortereid spetsialistidele, keda on vaja riigi huvides Ida-Virumaale tööle saada, siis on mõistlikum osta odavalt siinsel kinnisvaraturul suures valikus olevaid kortereid ja need ära remontida. Tähelepanuväärne, et Eesti Energia, kes soetas ja vuntsis sajandi alguses üles oma spetsialistidele väikese kortermaja Kukrusel, on nüüd otsustanud selle vajaduse puudumise tõttu maha müüa.

Võib-olla panustaks need 17,5 miljonit eurot hoopis töökohtade loomisesse Ida-Virumaal. Kui on rohkem tööd, siis jõuavad inimesed ka ise endale korteri soetada ja seda remontida.