Lisaraha saab vaid maksumaksja taskust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
See on nagu aastaaegade vaheldumine, millest rääkimine uudistes enam ammu kedagi ei üllata: haigekassal pole piisavalt raha, et katta inimeste ravikulusid.
Pikkadest eriarstijärjekordadest on saanud juba justkui traditsioon, millest tehakse juttu iga kord, kui teemaks tõusevad probleemid meditsiinis. Ja ikka ning jälle see küsimus: kust võtta lisaraha?
Praegugi käib valitsuses taas arutelu, kuidas katta jooksvat puudujääki, sest haigekassa eelarve on esimese poolaastaga 33 miljoni euroga miinuses.
Selleks on kõlanud erisuguseid ettepanekuid alates maksukoormuse ehk patsientide omaosaluse tõstmisest kuni senise rahastamissüsteemi muutmiseni välja. On ju ammu räägitud ka sellest, et haigushüvitised võiks haigekassa eelarvest välja viia, aga väljendatud ka mõtet, et miinuse võiks katta töötuskindlustusrahast (kus on praegu korralik reserv), mis siis pärast inimeste kiiremat paranemist ja töövõimeliseks muutumist annab maksude näol positiivse tulemuse sellelesamale töötuskindlustusele.
Igal juhul on selge, et kui tervishoiusüsteemis jääb raha aina puudu, tuleb meditsiinisüsteemi ja teenuse kvaliteedi püstihoidmiseks sinna raha juurde panna. Poliitikauuringute keskus Praxis avaldas juba kaks aastat tagasi uuringu, mis ütles, et praegune Eesti meditsiinisüsteem pole ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kuidas ka poliitikud meile lõppkokkuvõttes aga edasisi samme ei serveeriks, tähendab see, et vajaminevat lisaraha pole võtta mujalt kui maksumaksja taskust. Küsimus on vaid, kellelt ja kui palju.