Ebamugavad naabrid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Riigi otsus korraldada ümber oma erihooldusteenus ning tuua psüühikahäiretega inimesed piltlikult öeldes metsast välja on pannud ühiskonna kihama. Eelkõige selle osa ühiskonnast, kes suurtes kombinaatides elama harjunud kliendid endale naabriks saavad.
ASi Hoolekandeteenused ligi poolteist tuhat klienti on psüühilise erivajadusega, neist umbes pooled vaimupuudega. Ööpäevaringne erihooldus on riigile väga kallis ja tõsi on ka see, et kõik kliendid 24 tundi ööpäevas järelevalvet ei vaja.
Kogukonnas elamise teenus on märksa odavam ja inimlikum. See tähendab, et psüühilise erivajadusega inimesed elavad koos väikestes gruppides, valmistavad koos töötajaga süüa ja hoiavad oma kodu korras (öisel ajal tugiisikut juures ei ole). Et osa neist on võimelised käima tööl, on riigile lisaboonus.
Nüüd soovib AS Hoolekandeteenused arendada kogukonnas elamise teenust ka Jõhvis. Vallavalitsus on ühe korra riikliku aktsiaseltsi plaani blokeerinud, kui viimane soovis osta ühte Viru tänava maja, et rajada sinna erihooldekodu. Vallavõimud võtsid tookord seisukoha, et selline asutus ei sobi kesklinna piirkonda, kus toimuvad pidevalt avalikud üritused ja asub laste mänguväljak.
Nüüd paistab, et vallavalitsuse "ei" Hoolekandeteenuste plaanidele pidurit ei tõmba. Et hoida ära võimalikke pingeid kortermajades, kuhu Hoolekandeteenused oma kliendid paigutab, on võtmetähtsusega avatud suhtlus. Uued ja harjumatud naabrid ei tohiks majaelanikele tulla nagu välk selgest taevast. Ja nende muresid tuleb võtta tõsiselt.