:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2012/11/17/11991608t1h9b11.jpg)
Haldusreformiga väheneb presidendi valijate arv veelgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/17/11991608t1h9b11.jpg)
Käimasolev haldusreform tõotab summutada maainimeste hääle ja presidendivalimised senisest parlamendikesksemaks muuta. See on põhjus, miks järgmisel korral on õige anda presidendivalimise õigus rahvale.
Selleks, et president riigikogus ära valitaks, on tal vaja nii opositsiooni kui koalitsiooni toetust. Kui sellise kaasamisvõimega kandidaati seekord ka teises voorus ei teki, kandub presidendivalimine edasi 24. septembril kogunevasse valimiskogusse, mis koosneb teatavasti lisaks 101 riigikogu liikmele kõigi omavalitsuste esindajatest.
Tänavu on valima oodatud 234 omavalitsuse esindajat, kelleks on volikogude esimehed või liikmed. Kui mitu esindajat saab omavalitsus presidenti valima saata, on paika pandud presidendi valimise seaduses. Nii saadab 202 valda ja väikest linna presidenti valima ühe esindaja, suurim omavalitsus Tallinn aga kümme, Tartu neli ja üheksa üle kümne tuhande elanikuga omavalitsust kaks.
Toon näiteks, et Tallinna linnas elab augusti seisuga 441 557 elanikku, keda valimiskogus esindab 10 inimest. Ligi 85 000 elanikuga Pärnumaa saadab presidenti valima tervelt 20 omavalitsuse esindajat. Mõnes väiksemas maakonnas on maaelanike esindatus veelgi suurem.
Kui järgmisel korral presidenti valitakse − 2021. aastal −, on valimiskogu aga hoopis teist nägu. Kui Pärnu viib ellu ühinemisplaanid kuue teise omavalitsusega, esindab ühinenud omavalitsusi järgmistel presidendivalimistel praeguse kaheksa asemel vaid kaks esindajat, sest ka liitunud omavalitsus jääb alla saja tuhande elanikuga linnana samasse klassi kui praegune Pärnu.
Ühtlasi tähendab see seda, et kuigi omavalitsused ühinevad ja nende elanike arv kasvab, siis kohti valimiskogus neile juurde ei tule, pigem vastupidi − praeguse valimissüsteemi säilides kuivab omavalitsuste esindajate osakaal valimiskogus oluliselt kokku.
Viimasel hetkel gaas põhjas läbi viidud haldusreform on jätnud tähelepanuta mitmed muutused, mis puudutavad oluliselt järgmisi presidendivalimisi. Nimelt tühistab omavalitsuste arvu enam kui kolmekordne vähendamine edaspidi valimiskogu tähenduse, järgmisel korral on jõuõlg ka valimiskogus parlamendisaadikutel ning valimiskogust saab vaid veidi laiendatud riigikogu formaat, kus äravalimiseks pole enam suurt künnist.
Seega on selle aasta septembris viimased valimised, kus maavaldadel on nii võimas hääle tugevus. Seepärast ei tohiks need, kellel see hääl praegu on, kasutada seda kergel käel, vaid peaksid toetama presidendikandidaati, kes neid kuulab ja mõistab. Valitsuserakondade kandidaadid Nestor, Jõks ja Kallas jäävad ikka seniseid otsuseid õigustama, samas kui Mailis Reps on end näidanud maakoolide eest seisjana, tõi ööistungitel välja haldusreformi nõrgad kohad ja hääletas kahe tooli seaduse vastu.
Haldusreformi kärpekäärid annavad niisiis rohkem sõnaõigust suuremate keskuste esindajatele, samal ajal kui ääremaalt kaovad kauplused, postiasutused, koolid ja muud riiklikud teenused ning pärast omavalitsuste ringi kujundamist ka sõna jõud.
Presidendivalimiste tasakaalustamiseks ja ausamaks läbiviimiseks on Keskerakond juba aastaid taotlenud presidendi otsevalimiste läbiviimist. Praegu näeme selleks vajadust rohkem kui iial varem. Ka Lennart Meri tõi oma 2001. aasta oktoobris peetud ametist lahkumise kõnes välja, et on aeg presidendi otsevalimisteks. Kahjuks ei leidnud temagi algatatud põhiseaduse muudatus toetust.
Presidendi otsevalimiste vastuargumendiks on enamasti toodud põhiseaduse muutmise vajaduse hoolikat läbimõtlemist ja keerukust, kuna see vajab kahe järjestikuse riigikogu koosseisu enamuse toetust. Eelmise aasta kevadel võisime aga näha, kui mänglevalt langetati kohalike omavalitsuste volikogude valimiste valimisiga. Selleks et 16aastased saaksid järgmisel aastal valida, oli samuti vaja põhiseadust muuta.
Väikese riigi president peab olema aktiivne nii riigist väljaspool kui ka kõnetama oma rahvast, mille nimel tal on tulnud pingutada. Praegune süsteem annab suure võimaluse nn mugavuskandidaatidele, kes oma tegevusega toetavad võimunomenklatuuri ja suhtlevad rahvaga äärmisel vajadusel.
Presidendi otsevalimine on ainus lahendus, kuidas tuua presidendi institutsioon rahvale senisest lähemale, vähendada tema sõltuvust võimalikest erakondade tagatubade otsustest ning anda omavalitsuste kokkutõmbamise järel kaduv hääl tagasi igasse Eestimaa nurka.