Argument debati alustamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Mida rohkem erakonnad räägivad sellest, kuidas Eestile tuleb valida parteideülene president, seda vähem veenvalt see loosung kõlab. Presidendikampaania muutub üha vihasemaks parteidevaheliseks kempluseks, kus käiku lastakse ka valed ning isiklikud rünnakud kandidaatide vastu. Kas on võimalik valida riigile väärikas president, kui kampaania käigus kasutatakse ebaväärikaid võtteid?

Mida me aga presidendikandidaatidelt väga vähe kuuleme, on sisulised seisukohad Eesti elu kitsaskohtade ning nende lahendamise kohta. Mõni avaldus maksupoliitika kohta, üldiseid mõtteid haldusreformist, natuke tühja kõminat välispoliitikast − ei enamat. Küll aga kuuleme iga päev uudiseid, kes ja kui palju on toetusallkirju kokku kogunud, kuidas üks kandidaat urgitseb teise päritolu kallal, kolmas jälle soovitab eriarvamuse korral erakonnast lahkuda jne.

Loodetavasti me ikkagi näeme kampaania käigus ka sisulist ja asjalikku debatti, kuid karta on, et see ei pruugi mõjutada lõpptulemust, kuna erakonnad tahavad ikkagi ise asja ära otsustada ning lõppkokkuvõttes saab Eesti endale riigipea poliitilise kauplemise tulemusena.

Üks positiivne mõju võib sellel presidendikampaanial siiski olla. Kui on näha, et parlament (ja võib-olla ka valimiskogu) ei suuda presidenti valida, ilma et poripritsmeid ka presidendi ametikohale endale lendaks, on see hea argument algatada taas põhjalikum debatt selle üle, kas poleks mõistlikum anda otsustamine rahva kätte.

Tagasi üles