Haldusreform on riigikogus üks võtmeteemasid

Urve Tiidus.

FOTO: Põhjarannik

Uue parlamendiaasta avangu annavad presidendivalimised, haldusreformi lõpuleviimine ning riigieelarve, mille prioriteedid on jätkuvalt rahvuslik julgeolek, lastetoetused, tööjõukulude alanemine, pensionide tõus ja üksikpensionäride lisatoetus.

Järgmisel nädalal, 24. septembril on riigikogu liikmetel võimalus koos kohalike omavalitsuse esindajatega teha oluline põhiseaduslik samm Eesti tuleviku kujundamisel ning viieks aastaks president ära valida. Valimiskogus saadud mandaat annab tulevasele presidendile ka suurema sümboolse rolli Eesti regioonide tervikuks sidumisel. Kandidaat, kes ühendab endas millenniumivahetuse kiirete muutuste kogemuse ja intellektuaalse teerajaja pürgimused, saab viia riigipeana Eesti järgmisse aastasajasse.

Alanud istungjärgul ootavad ees teisedki kaalukad seadusemenetlused, mis mõjutavad Eesti elu isegi pikemas perspektiivis kui viis aastat. Eelkõige on need haldusreformi lõpuleviimisega seonduvad eelnõud.

Kohalikel omavalitsustel peab olema võimalus teha laialdasemat koostööd teenuste korraldamiseks nendes valdkondades, mis eeldavad avaliku võimu volitusi. Olgu selleks kas või ühisametite moodustamine järelevalve teostamiseks või sotsiaalvaldkonna ülesannete täitmiseks. Seda peavad võimaldama kavandatavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse parandused. Koostööd pole omavalitsuste vahel kunagi üleliia palju. Ütleme nii, et konkurents on kasuks, kuid rivaalitsemine väikses riigis tulu ei too. Heast koostööst üldiselt võidavad kõik osapooled.

Parlamenti jõuavad ka eelnõud, mis annavad rohelise tee maavalitsuste ümberkorraldamiseks, luues nii uusi eeldusi riigi ja kohalike omavalitsuste arengu ning investeeringute kavandamiseks − seda suuremas sünergias ning dubleerimist vältides. Nende seas muudatused, mis suurendavad kohalike omavalitsuste liitude kohustust edendada strateegiliselt piirkondade elu. Võit kodanikule tuleb kvaliteetsemate ja otstarbekama rahakulutusega teenuste näol.

Järgmise aasta eelarve arutelud ei pääse mööda haldusreformist, sest ühinemistoetused on eelarve märkimisväärne osa. Nende abil saavad omavalitsused mitmeid seniseid kohalikke probleeme kenasti ära lahendada.

Valitsus on riigi eelarvestrateegias kavandanud omavalitsuste tulude suurendamist nelja aasta peale kokku ligi 190 miljoni euroga. Sellele lisandub laekuva tulumaksu summa kasv praeguse prognoosi järgi umbes 500 miljoni euro võrra. Varem või hiljem tuleb päevakorda ka omatulu teenimise perspektiiv ning muidugi tasandusfondi temaatika.

Uuel aastal hõivab Eesti tegemisi eesistumise korraldamine. Ootel initsiatiive on parlamendis mitmeid, sügisel tuleb ette võtta ka need. Üks vastuvõtmist ootav algatus on ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis reguleerib kokkuleppeveod ehk sõidujagamise teenuse, nagu rahvasuus öeldakse. Päevakorda on tulemas seaduseparandus, mis puudutab hooajatöötajate töötasu temaatikat, riigihangete regulatsioone puudutavaid muudatusi jne.

Ikka ja jälle tuleb tõdeda, et kõik on kõigega seotud. Erinevalt algsest kavast mõjutab brittide referendumi tulemus Eesti riigi eelarvet juba aastal 2017, nimelt liiguvad Euroopa Liidu eesistumise korraldamisega seotud kulutused eelarves pool aastat ettepoole. Ühtlasi tähendab see seda, et meil on võimalus pisut varem omapoolsete ideedega Euroopa Liidu elu edendamiseks esile tulla.

Suur pilt 2017. aasta riigieelarve kavast ütleb, et prioriteedid on jätkuvalt rahvuslik julgeolek, lastetoetused, tööjõukulude alanemine, pensionide tõus ja üksikpensionäride lisatoetus. Küllap on kolme ja rohkema lapsega peredel hea teada, et koalitsioonileppes lubatud lasterikka pere toetus, 200 eurot kuus, uues eelarves ka konkreetse rahanumbri saab. Alates 1. juulist 2017 saab kolme lapsega pere toetus olema 400 eurot kuus, iga järgmise lapsega kasvab kogutoetus 100 euro võrra.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale eelnev aasta peab ka eelarvega kinnitama, et lapsed ja pered on olulised ning iga samm riigi toimimise efektiivsemaks muutmisel loob lisavõimalusi haridusele, tervisele ja sotsiaalvaldkonnale.

Tagasi üles