Kohtla-Järve ja enklaavlinnaosad

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viivikonna asumi lahkumine Kohtla-Järvelt ja liitmine Vaivaraga on teema, mis on jutuks olnud juba aastaid. Ja see tundubki loogiline, kuid Vaivara vald on siiani tõrkunud, rääkides, et jutuks võib see tulla, kui sealne elamufond ja taristu korrastataks ning näiteks mahajäetud majade lammutamine ei jää hiljem Vaivara kanda. Nüüd on Vaivara ise teinud liitmisettepaneku, kuigi samamoodi ootab nii riigilt kui Kohtla-Järvelt kaasfinantseerimist.

1990ndate esimesel poolel oli Viivikonna jäänud õnnetult omapäi ning siis pöördusid elanikud ise Kohtla-Järve poole palvega võtta Viivikonna ja Sirgala asula linna tiiva alla. Kohtla-Järve võttiski armulikult ning sai juurde veel ühe ebaloomuliku enklaavlinnaosa Oru, Sompa ja Kukruse kõrval. Ka kolme viimase liitmisest loogilisema tulemuse nimel on räägitud, kuid eri aegadel on neis olnud küll sotsiaalseid, küll kommunaalmajanduslikke probleeme, nii et ega õieti pole keegi neid endale tahtnud.

Nüüd on aga küsimus, kas Kohtla-Järve on enam nõus neid vabatahtlikult loovutama. Sest on ju linn enda maksumaksja rahaga teinud sinna korralikke investeeringuid taristu korrastamiseks, hüljatud hoonete lammutamiseks jne. Ja kuigi need linnaosad pole teab kui suured, elavad seal siiski maksumaksjad, kes aitavad linna eelarvet täita. Siin muidugi aitab puhas matemaatika: kui linna kulutused nende enklaavide ülalpidamiseks on suuremad kui sealt laekuv maksutulu, oleks need kasulik loovutada. Aga küllap ka naabrid oskavad arvutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles