Volikogu kollektiivne enesealandamine

Kohtla-Järve linnavolikogu on korruptsioonikuritegudes süüdimõistetud linnapea Jevgeni Solovjovi asemele uue linnapea mitteotsimisega ainult süvendanud muljet, et tegu on nukuvolikoguga, mille liikmed ise midagi ei algata ega sisuliselt ei otsusta, vaid ainult vormistavad kellegi soove õigusaktideks.

Volikogu liikmetel on olnud aega uue linnapea otsinguteks valmistuda piisavalt palju. Juba kevadel, kui Jevgeni Solovjov oli kahes kohtuastmes süüdi jäänud, oli selge, et suure tõenäosusega peab ta varem või hiljem ametist lahkuma. Augusti lõpus saigi see kinnituse.

Loomulik olnuks, et volikogu liikmed oleksid kohemaid asunud välja pakkuma võimalikke linnapeakandidaate, keda oleks ka avalikkusele esitletud ning kes oleks tutvustanud oma ettekujutust ühe Eesti suurema linna juhtimisest. Kolm nädalat hiljem on aga seis selline, et isegi volikogu juhtfiguurid oskavad võimalike linnapeakandidaatide kohta vaid õlgu kehitada − pole aimugi, kes selleks võiks saada.

Sellest hoolimata pani volikogu eestseisus linnapea valimise juba järgmisel kolmapäeval toimuva istungi päevakorda. Mida volikogu loodab? Millisest kübarast see kandidaat peaks äkki välja ilmuma, kui volikogu liikmed ise tema otsimisega sugugi ei pinguta? Volikogu esimees Riina Ivanova loodab Keskerakonna peale. Samas pole ka selle erakonna piirkonna juhatus kordagi linnapea küsimust arutanud ning selle liikmed ei tea, et see plaaniski oleks.

Kas loodetakse mõnele võlurile või mõnele volikogusse mittekuuluvale onu Koljale või onu Valerile, kes tuleb ja ütleb: siin on teile uus linnapea ja nüüd vutt-vutt tema poolt hääletama! Kas saadikutel piinlik pole end sellisesse alandavasse rolli seada?