Omavalitsus ei ole kasiino

Selline eelarvestrateegia, mille Kohtla-Järve volikogu sel nädalal vastu võttis, on justkui täispangale minek kasiinos.

Tõsi on, et kes üldse riske ei võta, see enamasti midagi korda ei saada. Kui laenu ei võta ja europrojektides ei osale, siis ei ehita ega remondi suurt midagi.

Ent kui linnavolikogu peab normaalseks, et igal järgneval neljal aastal on Kohtla-Järve laenukoormus maksimaalselt lubatud piiril, siis kisub see pigem avantüüri kui kaine ja kaalutletud arvestuse poole.

Võib loota, et läheb eeldatust paremini ja linnaserva kavandatud tööstuspark täitub kiiresti uute ettevõtetega, kus saab hea palgaga tööd pool tuhat inimest. Kuid eelnevate aastate ajalugu näitab samas siiski elanike ja maksumaksjate arvu pidevat kahanemist. Kui see protsess peaks veel mõne tagasilöögi tõttu hoogu juurde saama, võib Kohtla-Järve jaoks laenude tagasimaksmine muutuda äärmiselt lämmatavaks.

Linna eelarve sellisesse sundseisu seadmine võtab tegelikult ka järgmisel sügisel toimuvate valimiste järel nende võitjatelt vähegi arvestatavad võimalused oma plaane ellu viima asuda. Vaba raha selleks lihtsalt pole, praegused võimud on kõik  juba ära broneerinud.

Suur laenukoorem on ka üks peamisi põhjusi, miks Kohtla-Järvele andsid korvi kõik, kellele ta ühinemisettepaneku tegi.

Ent sellistele asjadele ei pööra volikogus suurt keegi tähelepanu. Nagu  tavaks juba saanud, ei huvitanud ka igava pealkirjaga, kuid sisuliselt väga olulise eelarvestrateegia arutelu volikogu saalis kedagi peale ühe saadiku Eduard Odinetsi.

Tagasi üles
Back