Õigusabi saamise võimalused avarduvad
27. oktoober 2016, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadupoolest on Eestis suur hulk inimesi, kelle sissetulek ei võimalda neil vajaduse korral hankida kvaliteetset õigusteenust. Samas ei vasta need inimesed praegu riigi õigusabi saamise formaalsetele tingimustele, sest selle saamise tingimused on üpris ranged ning paljud isikud jäävad n-ö lati alla.
Selliste inimeste täpset arvu ei ole võimalik välja tuua, kuid potentsiaalselt ületab see ilmselt 100 000. Näiteks eelmise aasta Eesti statistika aastaraamatu järgi elas 2014. aastal absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast, s.o 82 000 inimest, ja suhtelises vaesuses 21,6% rahvastikust, s.o 280 800 inimest. Kuigi suur osa nendest inimestest ei vaja õigusabi ja osa neist võib suuta seda ka ise hankida, on sellele vaatamata meie hulgas suur hulk inimesi, kes kas või korra elu jooksul tekkiva õigusküsimuse lahendamiseks õigusabi vajavad, kuid ei suuda seda iseseisvalt hankida. Selline olukord aga pole kuidagi õigustatud ja vajab muutmist.
Eelmisel aastal valmis justiitsministeeriumis analüüs, mis käsitles riigi õigusabi süsteemi korraldust ja selle kitsaskohti. Analüüsi pinnalt valmis selle aasta kevadel riigi õigusabi seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus ning pärast seda koostatud seaduseelnõu, mis saadeti suvel huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu läbiv eesmärk on laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi õigusabile. Praeguseks on valitsus justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu heaks kiitnud ja see on edastatud riigikogule.
Riigi õigusabi süsteem on paljudes Euroopa riikides mitmetasandiline. On olemas esmatasandi õigusabi, kus antakse isikule õiguslikku konsultatsiooni ja koostatakse õigusdokumente, ning teine tasand, mis kätkeb endas peamiselt esindamist, sh kohtus, ja üldist õigusnõustamist keerukamates asjades. Teise tasandi õigusabi osutamine toimub riigi õigusabi andmise kaudu ja selle saamiseks tuleb esitada maakohtule avaldus ning teatis enda majandusliku seisundi kohta. Lisaks korraldab justiitsministeerium aastaid esmatasandi õigusnõustamiseks konkursse, kuid riigieelarveliste vahendite nappuse tõttu ei olnud võimalik tegelikku abivajadust rahuldada ning seega vähendada inimeste vajadust taotletava riigi õigusabi järele. See tähendab, et praegune riigi õigusabi süsteem ei toimi mitme tasandina.
Justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõuga kavatseme tagada inimestele õigusnõustamise üle riigi. Selleks loob eeldused järgmisel aastal riigieelarvest eraldatud 0,7 miljonit eurot. Võrdluseks on näiteks 2016. aasta sellekohane eelarve vaid 152 000 eurot, mis kätkeb endas lisaks kohtumisega nõustamisele ka veebi teel nõustamist ning infoportaali Jurist Aitab haldamist ja arendamist.
Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama tsiviil- ja haldusasjades õigusnõustamist näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. Samuti sisaldab õigusnõustamine konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist asutuses ning veebipõhist ja telefoni teel nõustamist. Lihtsamates asjades esindatakse inimest vajaduse korral ka kohtus.
Muudatuste järel antakse tasuta esmatasandi õigusnõustamist määratud tundide arvu ulatuses juhul, kui inimese küsimus on õiguslikku laadi. Kuna riigi vahendid on piiratud, siis üldjuhul tuleb piirata tasuta antavaid õigusabi tunde, erandiks võiksid olla näiteks alaealiste ning täieliku töövõimetusega pensionäride asjad. Tundide arvu täitumisel on inimesel võimalik saada õigusabi edasi omafinantseerimise korral, mis peaks olema turutingimustel pakutavast õigusabi hinnast soodsam. Kui inimesel puudub võimalus omaosalust tasuda, siis suunatakse ta vajaduse korral riigi õigusabi taotlema ning abistatakse ka avalduse täitmisel. Esmatasandi õigusabi võimaluste laiendamisega tahame vähendada vajadust teise tasandi õigusabi järele ning vähendada ka kohtute töökoormust, kuna paljud probleemküsimused saab lahendada ka kohtuväliselt.
Samuti on oluline rõhutada, et kui seni said konkursist osa võtta üksnes sihtasutused ja mittetulundusühingud, siis eelnõuga selline piirang kaotatakse. Edaspidi on konkursil võimalik osaleda ka advokaadibüroodel ja õigusbüroodel ning soovi korral advokatuuril või mõnel muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul. Eelnev loob eeldused parimaks õigusnõustamise kättesaamiseks kõigis Eesti piirkondades. Samuti loob avatud konkurss tingimused riigi hangitava õigusabi mõistliku ja õiglase tunnihinna kujunemiseks.
Praegune olukord, kus ilma riigi õigusabi taotlemata määratud abi korral ei ole isik kaasnevate kulutuste hüvitamisest alati vabastatud, ei ole kindlasti mõistlik. Sellistel juhtudel ei saa inimene ise sisuliselt hinnata abi vajadust enda seisundi tõttu ega kaaluda ka kaasnevate kulude kandmise võimalust. Muudatuse kohaselt vabastatakse sellised inimesed riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise kohustusest. On ebaõiglane, kui inimese hilisema majandusliku seisundi hindamise tõttu loetakse ta maksejõuetuks ning kohustatakse teda riigi õigusabi kulusid hüvitama. Samuti vabastatakse kõnesolev inimeste grupp asjades, milles nad on riigi õigusabi saanud, nende või advokaadi vahendusel esitatud määruskaebuselt riigilõivu või kassatsioonikautsjoni tasumise kohustusest.
Riigi õigusabi muudatuste osas on seadus planeeritud jõustuma üldises korras. Kohe pärast muudatuste jõustumist kavandame kuulutada välja õigusabi konkurss, et kohe härjal sarvist haarata ning õigusabi võimalikult kiiresti pakkuma asuda.