Lootuste üleskütmise aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tulevase valitsuse koalitsioonileppes leidub Ida-Virumaa jaoks päris palju rõõmustavat. Sisekaitseakadeemia ületoomise küsimus on koomast taas välja toodud. Maakonnale lubatakse oma programmi, mis sisaldab vähemalt 50 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Kavas on rajada Narva eesti keele maja ja on ka mitmeid muid plaane.
Lootustandvaid märke on Ida-Viru jaoks olnud ka varasemates koalitsioonilepetes, kuid pettumuseks on kujunenud nende plaanide madala tabavusprotsendiga realiseerimine või on need taandunud hoopis kroonlühtri asemel küünlajalaks nagu Juhan Liivi jutustuses "Peipsi peal".
Kas seekord on põhjust arvata, et läheb paremini? Eeldusi justkui on. Alates juba sellest, et Ida-Viruga seotud plaanid on julgelt kirja pandud kindlas kõneviisis, aga mitte sellises ettevaatlikus sõnastuses, mille puhul võib juba ette aimata, et suure tõenäosusega polegi plaanis neid ellu viima asuda.
Teiseks pole kahtlust ka selle võimuliidu motivatsioonis Ida-Virumaa teemadega tõsisemalt tegelda, sest viimastel valimistel said need kolm erakonda siit maakonnast kokku 81,5 protsenti kõigist häältest.
Kõige suurema ohuna, miks plaanide elluviimine ei pruugi õnnestuda, tasub aga näha uue võimuliidu uljust kõikvõimalike populaarsete lubaduste väljapaiskamisel. Kui tegelikku rahalist katet on soovitust vähem, siis tuleb teha valikuid, mida lubatust teha ja mida mitte.
Ent andkem aega atra seada − tibude lugemise aeg läheneb nagunii välgukiirusel.