Milline on linnavõimude positiivne plaan?

See, et mitut suurettevõtet, nagu Nitroferti ja VKGd, tabanud suurkoondamised mõjuvad laastavalt ka Kohtla-Järve linna eelarvele, on mõistetav ja ega selle vastu kohalikul võimul polegi võimalik otseselt midagi ette võtta.

Küll aga on põhjust Kohtla-Järve linnavõimude kapsaaeda heita suur kivi selle eest, et nad pole pikaajalise võimuloleku jooksul suutnud muuta linna ligitõmbavaks ettevõtjatele, kes oleksid huvitatud seal uute firmade ja töökohtade loomisest. Kui küsida Kohtla-Järve linna juhtfiguuridelt, milline on nende aktiivne plaan ettevõtluse käimatõmbamiseks, siis kõlab paremal juhul vastuseks vaid, et loodame ja usume, aga ei midagi konkreetset. Oskus ühe kahetähelise firma huve teenida on muidugi omaette ooper.

Ometigi ei ole Kohtla-Järve sugugi üks küla, kus pärast kolhoosi või ainsa ettevõtte likvideerimist kogu elu soiku peaks jääma. Olgugi et elanike kadu on viimase veerandsajandi jooksul olnud dramaatiliselt kiire, elab linnas siiski veel 36 000 inimest. Ettevõtluse arendamiseks on see Eesti mõistes juba iseenesest hea eeldus.

Lisagem siia juurde pikaajalised tööstustraditsioonid ja taristu olemasolu ning soodsa logistilise asupaiga suure maantee ja raudtee ääres ning sadama lähedal.  Lisaks oleks vaja linnavõimude  järjekindlat ja nutikat tegevust nende võimaluste väljamängimiseks. Kui seda ei tehta, siis lendab paraku lähitulevikus tuulde ka linnakeskkonna arendamiseks kulutatud avalik raha, mis pärineb nii oma linna, teiste Eesti elanike kui ka teiste Euroopa Liidu riikide maksumaksjate taskust.

Tagasi üles