Kiusatused tööandja selja taga

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vargustest ja kuritarvitamistest meie põlevkivitööstusettevõtetes pole küll väga sageli räägitud, kuid teada on, et suuremal või vähemal määral on see neis ettevõtetes olnud aktuaalne aastaid. Aeg-ajalt saame teada ka kriminaalasjadest, mis nende kuritarvituste paljastamiseks alustatud.

Aga küsimus pole ka ainult põlevkiviga seotud firmades, vaid üldse suurettevõtetes, mida on meie maakonnas ju päris palju. Mida suurem ettevõte, seda keerulisem on tööandjal kontrollida, et keegi ettevõtte varaga midagi lubamatut ette ei võtaks. Suurtööstuses on üldjuhul üsna korralikud palgad, mis iseenesest peaks ju mõjuma nii, et töötajad ei sirutaks kätt tööandja vara järele, kuna töökoha säilitamine on olulisem.

Aga ikkagi ei suuda tööandjad kuritarvitusi nulli viia, sest ebaausaid ja kasuahneid töötajaid leidub suurtes kollektiivides alati.  Suurettevõtetes on aga hõlpsasti ligipääsetavat vara, mille järele kätt sirutada, küllaga ning ahvatleb see, et totaalset kontrolli kehtestada on keeruline.

Aastatega on ettevõtted muidugi oma vara turvamiseks väga palju panustanud, ent nagu näha tänasegi leheloo näitel, mõtlevad ebaausad töötajad välja aina nutikamaid võimalusi, kuidas tööandja tagant näpata. Praeguse juhtumi puhul me ei tea, mida ja kui palju üldse varastati või kuritarvitati ja ilmselt ei tea seda veel uurijadki, kuid faktid on ilmselt kinnitust leidnud. Tegelikult on see üsna hämmastav, et eriti siinses piirkonnas, kus hea palgaga töökohti pole ülearu, julgevad inimesed nendega riskida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles