Efektiivsema meditsiinisüsteemi kõrvalnähud

Ei tasu hellitada lootust, et olukorras, kus elanikkond vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks, meditsiinitöötajad on ühed tugevama häälega palgatõusu nõudjad ning ravimite ja tehnika hinnad muudkui kerkivad,  võiks meditsiiniteenused jääda samamoodi kättesaadavaks nagu seni.

Eriti kipuvad kannatama need paigad, mis kiires tempos elanikke kaotanud, ja Sillamäe on just nimelt üks sellistest linnadest.  Asudes Kohtla-Järve ja Narva vahel, kus mõlemas on suur haigla olemas, on  rohkem kui loogiline, et meditsiinisüsteemi efektiivsuse huvides on just Sillamäel põhjust karta, et kohapeal jääb ravivõimalusi järjest vähemaks.

Ent nagu tänases Põhjarannikus olevast loost välja tuleb, on teenuste kärpimisel mindud ka üle terve mõistuse piiride. Linnas, kus elab üle 13 000 inimese, ei tohiks tekkida olukorda, et nädalavahetustel pole kohalikust haiglast võimalik üldse abi saada.

Tekkinud on totter olukord, kus kavandatavat tervisekeskust, kust hädalised  peaksid ka puhkepäevadel abi saama, praegu veel ei ole, aga vana süsteem enam ei toimi.

Meditsiinisüsteemi rahastamine on keerukamat sorti pusle, millest vaid vähesed asjatundjad täpselt aru saavad. Kuid asjaosaliste kommentaaridest jääb praegu  mulje, et küsimus pole niivõrd rahapuuduses, kuivõrd omavahelises suhtlemises ja patsientide huvidest lähtuva tegutsemise defitsiidis.