Gaasioht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Gaasiseadmed eluruumides ning nendega seotud ohutus tulid eelmisel aastal korduvalt kõneaineks, kui Tallinnas ja Ida-Virumaal juhtus korterites järjest gaasiga seotud õnnetusi, mille tagajärjel hukkus ka inimesi. Sel aastal on päästjatele tehtud ebatavaliselt palju väljakutseid, mis on seotud eluruumidesse imbuva gaasilõhnaga.
Ja kuigi päästjad ütlevad, et need väljakutsed neid liialt koormavad ning inimesed saavad ise oma korteris gaasikraani kinni keerata, eelistatakse siiski igaks juhuks valida number 112. Ja seda ei saa inimestele ette heita, sest ikka on parem karta kui kahetseda.
Aga gaasitorustike ja -seadmetega seonduv on jätkuv probleem. Seadmed on justkui iga korteriomaniku enda vastutusel, aga kui elatakse kortermajas, võib õnnetus valusalt puudutada ka naabreid.
Eelmisel aastal pärast õnnetusi hakkas näiteks Sillamäel ja Kohtla-Järvel osa ühistuid omal algatusel gaasiseadmeid kontrollima, sest juba aastast 2005 kehtib seadus, mis ei luba kasutada seadmeid, mis on vanemad kui 15 aastat, kui neid pole kontrollitud. Tegelikult on olukord üsna tõsine ning seadusandja peaks kaaluma võimalusi, kuidas teha nii, et need kontrollimised ja regulaarne hooldus ka tegelikult teoks saaks. Praegu on see õigupoolest vabatahtlik tegevus.