Motiveeriv taksomeeter
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kes mäletab, see teab, et Kohtla-Järve oli omal ajal vabariikliku alluvusega linn. Nüüd on alanud liikumine kinnisvaralise alluvuse suunas. Kui pärast seda, mil volikogu tegi otsa lahti ja loovutas riigile 31 talle mittevajalikku väärtusetut korterit, hakkavad sama teed massiliselt järgima ka korteriühistud, siis ei pruugi väga kaugel olla see aeg, mil riik saab ühe suurema linna üheks suuremaks kinnisvaraomanikuks.
Kui valitsuskabineti akendest välja imbunud info seas on olnud ka näiteks plaan kolida Riigi Kinnisvara Jõhvi, siis märksa paremini sobiks uues asukohaks Kohtla-Järve. See on kasvav turg − selles mõttes, et riigile sajab selles linnas üha rohkem ja rohkem kortereid kaela. Riigi Kinnisvara esindajatel oleks siis hea lähedal korteriühistu koosolekutel nuputamas käia, mida järgmiste tühjenevate korteritega peale hakata. Kuni lõpuks võib jõuda seisu, kus mõnes ühistus ainult riigi esindaja iseendaga koosolekut peabki.
Olukorda võib mõelda kui tahes absurdseks. Ent oluline on jõuda siiski lahendusteni, kuidas tekkinud umbsõlme lahti harutada. Siinkohal on eriti oluline riigi, linnavõimude ja ühistute koostöö ning tegevusplaani koostamine.
Võib eeldada, et kui ka riigi jaoks kasvavate kommunaalkulude näol taksomeeter tiksub, siis on motivatsioon lahendusi otsida suurem. Samas ei tohiks see kuludest vabanemise tõttu linnavalitsuse ja ühistute jaoks kaduda. Kohtla-Järvet arendavad esmajoones ikkagi kohalik võim ja kohalikud inimesed.