Ümbrikupalk kahjustab ausat konkurentsi

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Maksu- ja tolliameti andmetel oli eelmisel aastal ehitusvaldkonna suurim ümbrikupalkade maksmise osakaal Ida-Virumaal.

Ümbrikupalga maksmine on ebaseaduslik ja kahjustab olulisel määral ausat ettevõtluskeskkonda. Nendes majandusvaldkondades, kus on levinud töötasult maksude mittetasumine, on turukonkurents tugevalt moonutatud ja pärsitud on ausalt äri ajavate ettevõtete võimalused edu saavutada. Töötaja jääb aga mustalt töötades ilma sotsiaalsetest tagatistest, nagu haigus-, koondamis- ja töötushüvitised, puhkusetasud, tulevane pension jne.

Kui vaadelda kogu varimajanduse põhjustatud nn maksuauku ehk riigile maksude mittetasumisega põhjustatud kahju, siis maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul oli see 2014. aastal 393 miljonit eurot ja 2015. aastal 419 miljonit eurot − aastane kasv seega 26 miljonit. Käibemaksukahju jätkab kahanemist, kuid ümbrikupalk on maksukahju suurendanud − kui 2014. aastal oli ümbrikupalga maksmisest eeldatavalt tekitatud kahju 93 miljoni euro kandis, siis 2015. aastal juba 158 miljonit.

Seega on nähtavasti kadunud see positiivne mõju, mille maksulaekumisele tekitas 1. juulist 2014 jõustunud tööandjate kohustus registreerida kõik oma töötajad MTA peetavas töötajate registris. Kusjuures täielikult ümbrikupalkade maksmine on vähenenud, kuid osaliselt maksmine on pigem kasvanud. Osaliselt on ümbrikupalkade kasv tingitud keskmise palga tõusust.

Lähtudes Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt eelmise aasta lõpul ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlusest, peavad vastanud kõige probleemsemateks tegevusvaldkondadeks ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%). Virumaa ettevõtjate hinnangul on probleemsed sektorid ligikaudu samad, ainult kolmandal kohal on siinsete ettevõtjate hinnangul metsamajandus, kus probleeme ümbrikupalga maksmisega on 33% vastanute hinnangul.

Ka MTA andmetel on suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris. Ehitusettevõtjate hinnangul sõltub ehitaja tasu küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. Kogu Eesti lõikes on ehituse netotunnipalk madalaim Ida-Virumaa ettevõtetes − 3,4 eurot. See kokku tähendab aga seda, et osa palgast liigub jätkuvalt n-ö ümbrikus.

Ümbrikupalkade maksmise peamiste põhjustena tõid vastanud välja kõrged tööjõumaksud (55,3%), kulude kokkuhoiu (21,7%) ja konkurentsieelise saavutamise (21%). Näiteks maksude maksmata jätmisega saab ettevõte teha soodsamaid pakkumisi riigihangetel. Loomingulisemad vastajad on maksude mittemaksmist põhjendanud ka sellega, et riigil on raha niigi küll ja teised teevad samuti nii.

Eesti konjunktuuriinstituut on analüüsinud ümbrikupalkade levikut Eestis ning jõudnud järeldusele, et ligikaudu 11% töötajatest on 2015. aastal saanud ümbrikupalka ja enamik on saanud seda regulaarselt. Tõusnud on ümbrikupalga saajate osakaal nooremate inimeste hulgas, samuti maksti illegaalset töötasu rohkem madalama hariduse ja sissetulekuga inimestele.

Umbes pooled ümbrikupalga saajatest on sellega rahul, aga ligikaudu 20% on olnud sunnitud sellega nõustuma kas siis töökoha kaotamise hirmus või muudel põhjustel. Peamised põhjused, miks töötajad ise soovivad palga maksmist mustalt, on soov varjata oma sissetulekuid kohtutäituri või mõne muu võlanõudja eest. Samuti soovitakse teenida raha lisaks toetustele, mida pakub näiteks töötukassa.

Tõenäoliselt saame kõik aru sellest, et meie heaolu sõltub riigi rahakoti suurusest ja aus konkurents ettevõtete vahel toob kaasa majanduskasvu. Ettevõte, kes ei maksa ametlikult töötasu, vältides seega ka sotsiaalmaksu tasumist, suudab seetõttu oma teenuseid ja tooteid pakkuda odavamalt kui konkurent, kes järgib maksuseadusi ning maksab ära kõik tasumisele kuuluvad maksud. Selline olukord toob kaasa samas sektoris tegutsevate ausate ettevõtete makseraskused ning muudab mõttetuks ka investeeringud sektorites, kus lokkab varimajandus.

Töötajad, kes nõustuvad ümbrikupalga saamisega, peavad arvestama sellega, et tööandja deklareerimata palgalt ei saa töötaja haigus- ega koondamisraha, puhkusetasu ega hüvitist töötukassast, raskendatud on pangalaenu saamine, tulevikus saadav pension on väiksem jne.

Hea on tõdeda, et riik ja ettevõtjad koostööna on olukorra parandamiseks juba nii mõndagi teinud. Näiteks hakkas MTA selle aasta aprillist oma kodulehel avaldama lisaks riigile tasutud maksude summadele ka ettevõttes töötavate inimeste arvu ja tasutud käibemaksu suuruse. See aitab muuta Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks.

Peale selle tuleks riigi tasandil üle vaadata kehtivate tööjõumaksude suurus, lähtudes sellest, kas need ikka võimaldavad meie ettevõtetel ausa konkurentsi tingimustes ellu jääda. Loomulikult peaks riik aktiivsemalt tegelema maksuaugu vähendamisega, mitte kehtestama uusi või tõstma olemasolevaid makse, mis soodustavad veelgi ümbrikupalga maksmist.

Samuti tuleb tunnustada neid ettevõtjaid ja töötajaid, kes ausalt makse maksavad. Ei ole mõistlik muuta põhimõtteid, mille järgi tulevikus saadava pensioni suurus ei sõltu enam niivõrd tasutud sotsiaalmaksust, kuivõrd oluliseks muutuks hoopis tööl käidud aastate arv.