Võimu kasutamine kättemaksuks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis toimunud Jõhvi volikogu istungi viimase punktina oli päevakorras vallavanema vastus järelepärimisele, mis puudutas Jõhvi põhikoolis arengukava tõttu erakorraliselt läbiviidud teenistuslikku järelevalvet.
Me ei saanud vastust küsimusele, kas eesmärk oli dokumentatsiooni kordategemine või direktorist lahtisaamine. Samuti hoidus vallavanem Eduard East kõrvale küsimusest, kas volikogu esimees pole rikkunud võimude lahususe printsiipi, andes komisjoni istungil korraldusi vallavalitsuse ametnikele.
Volikogu esimees Teet Enok lisas talle omasel vastuvaidlemist välistaval, manitsev-iroonilisel moel, et volikogu ja komisjonide kõik protokollid on vormistatud äärmiselt täpselt ja küsija võiks nendega tutvuda ning mitte levitada kuulujutte.
Muidugi on hea, kui volikogu esimees külastab regulaarselt komisjonide istungeid, kuid seal peaks ta rohkem kuulama, mitte suruma pidevalt peale oma arvamust ja segama komisjoni tööd, sest ta pole ju komisjoni liige. Protokollis on kirjas aga väga konkreetne lõik: "Teet Enok: vallavalitsusel võtta vastu otsus järelevalve korralduseks."
See on ju konkreetne käsk, mille ka ilmselt juuresviibinud vallavanem võttis vastu vaidlemata kibekiiresti täitmiseks, sest teisiti seda tõlgendada pole lihtsalt võimalik.
Vallavalitsus andiski 28. veebruaril korralduse teenistusliku järelevalve tegemiseks Jõhvi põhikoolis.
Õiendist selgub, et teenistuslikku järelevalvet Jõhvi põhikooli direktori tegevuse "seaduslikkuse ja otstarbekuse üle" tegi Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja noorsoonõunik Ingar Dubolazov. Järelevalvet palgati eksperdina tegema Piret Hiisjärv.
Dubolazov, kes on vallavalitsuses tööl olnud napilt pool aastat, näitas üles hämmastavat pühendumist saadud korralduse täitmisel. Ilmselt oli tal "õige" ekspert varem leitud, sest juba järgmisel päeval, see on 1. märtsil, pidid nad alustama järelevalvet, mis lõppes 9. märtsil.
Kurioossel moel oli Jõhvi põhikooli uus arengukava, mis justkui pidi olema ajend järelevalve tegemiseks, möödunud aasta augustist oktoobrini tutvumiseks ja hinnangu andmiseks sellesama nõuniku käes, kes jäi sisuliselt arengukavaga rahule, tehes seal ainult mõned mitteolulised ettepanekud-täiendused.
Kui lisada, et Jõhvi vene põhikool esitas oma arengukava vallavalitsusele märtsis 2016, Jõhvi põhikool aprillis ning alles 19. mail 2016 võttis vallavolikogu vastu määruse nr 92, millega kinnitati Jõhvi valla haridusasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise kord, siis tundub täiesti alusetuna soov teha Jõhvi põhikooli direktorist süüdlane arengukava kinnitamisega viivitamise tõttu.
Tähelepanu väärib, et samal päeval toimus ka Teet Enoki ja tema jüngrite korraldatud võimuvahetus Jõhvis. See toimus mäletatavasti kättemaksuks endisele vallavõimule, kes julges kultuuri- ja spordikomisjoni esimehe Enoki tagasi kutsuda Järve Biopuhastuse nõukogust, jättes ta ilma 400eurosest lisatasust.
Tulles tagasi Jõhvi põhikooli järelevalve juurde, söandan kahelda selle lõppdokumendi usaldusväärsuses. Jätan praegu kõrvale küsimuse, kuivõrd pädev see kiiresti leitud ekspert oli, kas tal oli selleks tööks nõuetekohane litsents ja milline on tema varasem taust.
Nelja ööpäeva jooksul − 6.-9. märtsini − tutvuti kogu kooli dokumentatsiooniga. Meeletu töö tulemuseks oli algul protokoll, kus oli ära toodud 8 puudust, kuid sellele lisandus 10-leheküljeline õiend, kus konstateeriti, et ei ole otstarbekas puuduste likvideerimiseks esitada tähtajalisi ettekirjutusi. Ettepanekuks on kaaluda direktori sobivust ametikohale.
Õiendi läbilugemisel jääb mulje, et kuidas see kool toimida sai ja kuidas me sellisesse kooli üldse oma lapsed usaldasime. Naljakas on fakt, et just Liina Mihkelsoni ajal, kes on napilt paar aastat jõudnud direktor olla, pole enam kuulda rahulolematusest pedagoogide hulgas ning kool toimib igal juhul pigem hästi kui halvasti. Sellepärast tundubki kogu järelevalve tellimustööna.
Jõhvi valla maksumaksjatele läks see neli päeva kestnud järelevalve vallavõimude algatusel maksma 1500 eurot. Meenutagem rahvatarkust: kes maksab − see tellib ka muusika!
Kooli direktori vastustest järelepärimisele ilmneb, et ekspert Piret Hiisjärve väited olid kas väärad, eksitavad või arusaamatud. Jääb arusaamatuks, miks ta direktori selgitusi ei arvestanud, vaid keskendus ilmselt eesmärgipäraselt pisieksimustele, mida esineb suuremas osas asutustes.
Kust küll pärineb see Teet Enoki seletamatu vimm just Jõhvi põhikooli direktori vastu? On teada, et Teet Enoki ämm koondati koolist. Selle põhjal oleks volikogu esimehele kättemaksuhimu ette heita kahvatu. Kuid teada on seegi, et ehitusärimehest volikogu esimehele kuuluval firmal tuli jõustunud kohtuotsuse põhjal tagastada ühele äripartnerile suurem rahasumma. Selle otsuse teinud kohtunik oli juhuslikult Liina Mihkelsoni abikaasa.
Tasub ka meenutada, et mõned aastad tagasi kimbutas Enok valla spordijuhte, keda ta kahtlustas mitmetes pattudes. Vallavalitsus kulutas 6000 eurot finantsauditi läbiviimiseks. Sisuliselt rikkumisi ei leitud. Kuid pidev survestamine ja pinge üleskruttimine viis spordijuhtide lahkumiseni, mis oligi ilmselt eesmärk.
Samasse stiili sobitub ka näiteks ehitusspetsialist Kalev Nauri tõrjumine vallavalitsusest. Teada on, et enne oli Naur julgenud ehitusärimehest volikogu liikmelt võla väljanõudmiseks kasutada inkassoteenust.
Igaüks võib varasema käitumismustri põhjal otsustada, kas koolijuhti kangutatakse praegu ametist kättemaksu või mingil muu ajendil.