Valikuline kohtlemine linnavõimu poolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Ühelt poolt ei oleks Kohtla-Järve linnavalitsusele põhjust suurt midagi ette heita, et ta ühele korteriühistule, kes oma maja fassaadi käest lasknud, nüüd 300eurose trahvikviitungi välja kirjutas. Pudenevad krohvitükid kujutavad ohtu jalakäijatele ja inetu maja rikub linna välisilmet. Linnavõim teeb õigesti, et tegutseb, ning kui ettekirjutused ei mõju, siis järgmine tase ongi rahatrahvid.
Selline tegutsemine oleks ilma küsimusteta ainuõige, kui tegu oleks ainukese pinnuga silmas ja linnavalitsuse enda hallatavad hooned korras. Aeg-ajalt on aga inimeste liikumist piiravaid linte nähtud ka linnavalitsuse enda halli maja ümber, sest ka sealt on vahetevahel midagi pudenenud. Alles hiljuti kirjutas Põhjarannik näiteks mitte eriti ammu remonditud, kuid nüüdseks kohutavalt lagunenud Ahtme klubi fassaadist. Kas sellistel puhkudel on trahvi tehtud linnapeale või volikogu esimehele?
Kortermaju, mille välisilme on käest ära, võib aga Kohtla-Järvel loetleda sadades. Kas konkreetset ühistut otsustati karistada selle pärast, et see maja vaatab vastu linnaametnike kabinettide akendest? Kahtlase väärtusega on ka abilinnapea Vitali Borodini selgitus, et seda ühistut trahviti, kuna seal peaks korterite hinnatase kõrgem olema. Ei paista sugugi võrdse kohtlemisena.
Kohtla-Järve linnavõim võiks pigem välja tulla algatusega, mis toetaks niigi suurtes majanduslikes raskustes siplevaid korterühistuid hoonete kordategemisel. See tooks paremaid tulemusi kui valikuline trahvimine.