Süütuse presumptsioon ja valija vastus

Narva volikogu keskerakondlasest esimees Aleksandr Jefimov on olnud pikka aega kriminaaluurimise all ning hiljuti jõudis asi esimese kohtulahendini, mis oli süüdimõistev. Seoses volikogu tööga kelmuses süüdistatav poliitik aga on vähemalt esimeste nädalate järel ilmselt otsustanud oma ametis jätkata. Seadus seda ei keela, sest süüdimõistev kohtuotsus tema suhtes pole jõustunud ning ka Jefimovi parteikaaslased kasutavad tema jätkamise õigustuseks sõnaühendit "süütuse presumptsioon".

Poliitilised kombed Eestis on muutunud. Praegu käimasolev protsess Keskerakonna endise esimehe ja Tallinna ekslinnapea Edgar Savisaare üle näitas seda samuti ilmekalt. Savisaar ei lahkunud meeri toolist enne, kui ta kohtu otsusega sealt kõrvaldati.

Aga tulgem lähemale. Alles eelmise aasta lõpus jõustus süüdimõistev otsus nüüd juba endise Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi suhtes, temagi hoidis oma toolist viimase hetkeni kinni. Solovjov põhjendas oma ametis jätkamist samuti sellega, et otsus pole jõustunud ja tema ennast süüdi ei tunne.

Jefimovile etteheidetavad teod võivad Solovjovi omadega võrreldes tunduda küll moosivargusena, kuid fakt on see, et kõrges avalikus ametis jätkamine, olles samal ajal kriminaalsüüdistusega kohtu all, et määri ainult nende endi mainet. Selline käitumine heidab varju kogu volikogule, aga laiemalt ka riigile ja ühiskonnas kehtivatele eetikanormidele. Nii nagu Solovjovigi puhul, hakatakse nüüd ka Jevimovi kohta aina küsima, kas tema jätkamine ametis on ikka õige ning kas poleks ausam ja eetilisem tagasi astuda. Ja seda mitte ainult Jefimovilt endalt, vaid ka teistelt volikogu liikmetelt, kes siis peavad andma puiklevaid vastuseid või taas rääkima süütuse presumptsioonist.

Aga põhivastaja nendele küsimustele on muidugi valija, kelle eetilised tõekspidamised samuti vastuses peegelduvad. Ja seda vastust pole jäänud kaua oodata.