Kus olid vallajuhtide silmad?

Jõhvi hooldekeskuse küsimus tõusetus pärast seda, kui tänavu suvel võim vallas järjekordselt vahetus ning selgus, et vahetult enne seda maksti ametist lahkunud asutuse juhile vallaeelarvest kopsakas hüvitis. Sellest koorus tegelikult poliitiline küsimus, mida ilmestab eredalt asjaolu, et selle üle, kas tegu oli seaduserikkumisega või mitte, jäid revisjonikomisjonis kõik selle kolm liiget eriarvamusele. Need, kes leidsid, et rikkumist pole või see on väike, kandideerisid ühes nimekirjas vallavanema ja sellesama hooldekodu eksjuhiga. Üks liige, kes oli vastasleeris, leidis, et tegu on räige korruptsiooniga.

Siis otsustas vald analüüsida seda, kas virelevat hooldekeskust on võimalik üldse jalule aidata ja mismoodi. Sealt tuli välja uus tõde: toitlustamise hinnatase on üle mõistuse kõrge ja see on seotud asjaoluga, et selleks pole tehtud hanget, nagu nõuded ette näevad.

Tulemuseks on see, et uurimisasutustes on nüüd kaks avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks.

Muidugi peavad valla asutatud sihtasutuses asjad olema korrektsed ja korras. Aga küsimus on selles, et olukord, kus hankeid ei korraldatud, eksisteeris hooldekeskuses ju aastaid, ka siis, kui nõukogus olid neid jõude esindavad inimesed, kes on praegu süüdistused üles võtnud. Ja ka leping, mis näeb ette hüvitise maksmist, kehtis ju aastaid, ehkki  praegu vaidlustatakse pigem maksmise viisi. Kõik see annab tunnistust, et vallavõimudel polnud aastaid õiget ülevaadet, mis hooldekeskuses õigupoolest toimub, kuigi maksumaksja raha sinna aina pumbati.