JUHTKIRI: Vägivallaahela katkestamine
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
30. jaanuar 2018, 20:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on aastatega üles ehitatud süsteem, mis tagab nõustamise ja vajaduse korral ajutise peavarju perevägivalla ohvritele. Praegu on käimas diskussioon, kas n-ö varjupaigateenust tuleks pakkuda ka vägivallatsejatele.
Ühest küljest võib ainuüksi see mõte riivata ühiskonna õiglustunnet. Arvestades, et ohvritegi abistamiseks ei jätku piisavalt raha, millega saaks nad nii psühholoogiliselt kui ka majanduslikult uuesti jalule.
Teisalt on keeruline vägivallaahelat katkestada, kui üks osapool jäetakse täiesti tähelepanuta. Siiani pole Eestis vägivallatsejatega süsteemselt tegeldud, aitamaks neil oma vägivallamustrist välja murda. Eelmise aasta lõpus Pärnus alanud pilootprojektiga neid võimalusi otsitakse.
Lisaks rusikakangelaste nõustamisele kompab riik pilootprojektis õigusmaastikku, kuidas muuta edaspidi kogu riigis normiks, et ohu korral eemaldatakse ajutiselt kodust vägivallatseja, mitte ohver, nagu seda mitmes riigis juba praktiseeritakse. Eestis on see täiesti uus lähenemine lähisuhtevägivallaga tegelemisele.
Ida prefektuur on alustanud ettevalmistusi, et sellise tööpraktika saaks sisse viia ka siin piirkonnas. Selleks on vaja kohalike omavalitsuste abi, et vägivallatseja eemaldamisel kodust oleks tal kusagil elada.
Lihtsalt isoleerimine ei anna aga soovitud tulemust, kui sellega ei kaasne spetsialistide abi nii agressiivsuse kui ka sõltuvushäirete raviks. Selle tagamine maksab juba märksa rohkem kui katus ja neli seina. Loodetavasti on riigi rahakotis sellega arvestatud.