:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Muhkude uus elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Sajandi jooksul põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tagajärjel Ida-Viru maastikule tekkinud suurtel muhkudel ehk aheraine- ja poolkoksimägedel on väga erinevad saatused.
Mõned neist, näiteks Jõhvis ja Sompas, on killustikuks jahvatatud. Kiviõlis on ühest mäest tehtud teravaid elamusi otsivate seiklejate paradiis, samas kõrvalolev teine on kulukate ohutustamise tööde käigus madalamaks hööveldatud ja "maha rahustatud", nagu ka Kohtla-Järve mäed. Draakoni iseloomuga Kukruse mäge ootab aga lahti koorimine ja teise kohta nihutamine.
Estonia kaevanduse mägedele kavandatakse motokeskust, Ojamaa mägedest peaks kunagi saama püramiidid.
Osa mägesid seisab aga jõude ja ootab häid mõtteid. Teiste seas ka Jõhvi külje all paiknevad endise Tammiku kaevanduse mäed, mille omal ajal pooleli jäänud korrastamist nüüd Eesti Energia jätkata soovib. Kümme aastat tagasi kavandatud ulatuslikku puhkeala sinna praegu veel siiski tegema ei asuta.
Ühelt poolt võiks küll tahta, et võimalikult palju endisi tööstusalasid saaks endale uue elu. Ent samas tuleb ka realistlikult hinnata, milliseks kujunevad nende keskuste ja alade rajamise hind, edaspidised ülalpidamiskulud ning tegelik kasutajate hulk.
Tõsiasi on, et juba olemasolevategi alade majandamine ja arendamine on majanduslikus mõttes vägagi keerukaks katsumuseks osutunud. Uute juurdetegemine eeldaks plahvatuslikku elanike ja turistide kasvu.