Kurnava kaevikusõja viljad
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
15. veebruar 2018, 22:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa olulisel turismimagnetil kaevandusmuuseumil on nukrad ajad. Pangaarve tühi ja tegevjuhi konkurss sama hästi kui äpardunud, sest selgus, et sobivad inimesed jätsid sel võistlusel starti tulemata.
Arvestades aga üle poole aasta kestnud kompromissitut kaevikusõda muuseumi eelmise tegevjuhtkonna ja kuni valdade liitumiseni seda muuseumi hallanud Kohtla-Nõmme vallavõimude vahel, ei ole selles midagi üllatavat. Ühe muuseumi majandamine pole enamasti kusagil lihtne võrrand. Plussi jäämine eeldab täpset planeerimist, kuluridade täpset järgimist ja toetavat koostööd nende osapoolte vahel, kellele üks või teine muuseum on tähtis. Kohtla-Nõmmel läks paraku kõik see lappama.
Kui üle poole aasta kulus osapoolte põhiline energia kohtuvaidlustele, oma õigsuse tõestamisele ja teisele ärategemisele, siis jäi paratamatult muuseumi sisuline majandamine tagaplaanile. Tagantjärele pole enam mõtet arutleda selle üle, kes toimunus rohkem või vähem süüdi on. Tänada võib siinkohal haldusreformi, et selle käigus sündinud suure Toila valla juhid toimunud mahtrale otsustava lõpu tegid, sest selle jätkumisel olnuks mõju muuseumi jaoks veelgi laastavam. See on tagantjärele õpetlik lugu, millised on seda sorti kaevikusõja tagajärjed.
Loodetavasti õnnestub muuseumi praegusel nõukogul leida üles see asjalik ja julge inimene, kes võtab muuseumi juhtimise üle ja asub sealseid "talle" järjekindlalt korda tegema. Seda muuseumi on vaja hästi toimivana nii Toila vallale, Ida-Virumaale kui tervele Eestile.