JUHTKIRI: Parim kingitus Eestile
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
23. veebruar 2018, 20:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi 100aastane inimene on tänapäeva mõistes juba väga eakas, riigi kohta seda kaugeltki öelda ei saa. Eesti riigi vanuse arvestamine on veel eriti keeruline, sest pool sellest ajast möödus pealesurutud totalitaarrežiimi tingimustes.
27 aastat tagasi, kui Eestil õnnestus oma riiklus taastada, oli samasugune segaduste aeg nagu siis, kui iseseisvus 1918. aastal välja kuulutati. Mõlema järel olid ootused ja lootused suured, ei puudunud pettumused ja ebaõnnestumised. Aga esimese iseseisvusperioodi lõpuks oli riigi ja rahva heaolu kasvanud võrreldavale tasemele näiteks Soomega.
Ka nüüd, kui lõppema hakkab taasiseseisvusaja kolmas aastakümme, võib öelda, et Eesti on saavutanud sellise heaolutaseme, mida tal kunagi pole olnud. See ei tähenda loomulikult, et pole probleeme − vaesust ja ebavõrdsust, aga ka rumalust on kõigele vaatamata liiga palju. Ent probleemidega saabki võidelda ainult siis, kui julgeme neist vabalt ja kriitiliselt rääkida ning nii valitsejailt kui ka endilt nende lahendamist nõuda.
Rääkides aga riigi ja ühiskonna ees seisvatest valupunktidest, ei tohi me laskuda selleni, et meie Eesti polegi lõpuks muud kui üks pidev mure ja muretsemine. Mureriik ei ole meie vabaduse mõte. Sest vabadus on suurim heaoluriigi eeldus.
Ausalt öeldes on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine meeldivalt üllatanud. Ja seda just ühiskonna ühismeelt ning positiivsust silmas pidades. Vaadake, ja te märkate erakordset vaatepilti, kus pidupäevalaua taga on sõbralikult naeratavad nii eestlased, venelased kui teistest rahvustest inimesed. Pensionärid, töötud, lapsed, insenerid, teadlased, koduperenaised, lihttöölised... Kõik need, kellel tavaelus ju paljudele asjadele isesugused vaated, mis kohati lausa põrkuvad, on rõõmsad ja uhked selle tähtpäeva üle. Kas saaks Eestile olla paremat kingitust?