Mahepõllumajanduse kasv ja toetuste vähenemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka meil Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele kasvab, järjest rohkem lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega suureneb ka mahepõllumajandusmaa pindala.
Eestis oli 2016. aastal 184 754 hektarit mahepõllumajandusmaad. 2017. aastal lisandus sellele veel üle 15 000 hektari. Igal aastal suureneb Eestis mahepõllumajandusmaa pindala keskmiselt 8%.
Kui 2016. aastal moodustas mahepõllumajandusmaa kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 18%, siis 2017. aastaks oli mahepõllumajandusmaa osakaal juba ligi 20%. Mahetootjaid oli 2016. aastal 1753 ning 2017. aastal juba 1888. Mahetootjate arv suureneb aastas keskmiselt 7,5%. Maheettevõtted on aastatega ka järjest suuremaks kasvanud − 2016. aastal oli nende mahepõllumajandusmaa keskmine pind 105 hektarit.
Rahvusvaheline statistika näitab, et mahetooted on maailmas üha rohkem nõutud. See loob Eesti mahepõllumajandussektori ettevõtetele head väljavaated mahetoodete turustamiseks järjest rohkem ka välisturgudele. Kuigi oma toodangu müümine välisturule on keeruline väljakutse enamiku põllumajandussektoris tegutsevate ettevõtete jaoks, on see veelgi keerulisem sektoris, kus toodangumahud on keskmisest väiksemad ning tarneahelad ei toimi piisavalt hästi. Seetõttu on mahepõllumajandussektori ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine võetud ka hiljuti välja töötatud mahemajanduse tervikprogrammi fookusesse.
Samas on Eesti mahepõllumajandussektori kiire kasv tekitanud vastuolulise olukorra, kus ühest küljest väga positiivne mahetootmise suurenemise trend hakkab piirama sellesama sektori toimetulekut. See avaldub selles, et paratamatult satub surve alla mahetoetuse eelarve.
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 planeerimisel prognoositi, et 2020. aastaks on Eestis 133 000 hektarit toetusalust mahepõllumajandusmaad, ning vastavalt sellele sihttasemele planeeriti ka mahetoetuse eelarve. Juba siis oli laual küsimus, kas peaks piirama uute kohustuste võtmist, tagamaks eelarve lubatud toetusmäärade väljamaksmine, või arvestama, et paratamatult kaasneb uute mahetootmispindade lisandumisel vajadus toetuse määrasid proportsionaalselt vähendada. Küsimus kerkis, kuna mahepõllumajanduse laienemine oli prognoositav. Maheorganisatsioonid olid sel hetkel piirangute seadmise vastu.
2017. aastal taotleti mahetoetust 176 637 hektarile, mis tähendab, et praeguseks on sihttase ületatud rohkem kui 43 000 hektariga. Seega tuli leida lahendus, kuidas piiratud eelarve olukorras kõigile mahetoetuse taotlejatele siiski toetus tagada.
Kõikide MAKi pindala- ja loomatoetuste määrused võimaldavad eelarve puudujäägi puhul vähendada toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Seejuures on õigus vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. Üldjuhul tehakse sel juhul ühikumäära vähendamised kas kõigile võrdselt või ühikumääragruppide lõikes erisuguselt. See on meetod, millest kõik tootjad on teadlikud kohustuse võtmise ajast.
Olukorrale parima lahenduse leidmiseks alustas maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida MAKi keskkonnasõbraliku majandamise meetme kasutamata vahenditest mahepõllumajanduse toetamiseks lisaraha. Selle eesmärk oli aidata toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot ning pärast lisaraha leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudu 1,7 miljonit.
Seega oli toetuse ühikumäärade vähendamine vajalik, kuid mitte enam esialgses ulatuses. Esialgu tulnuks sel aastal vähendada mahepõllumajandusele toetuse ühikumäärasid kuni 32%, kuid tänu eelarve suurendamisele vähendati neid 14%. See on endiselt märkimisväärne toetuse vähendamine, kuid algse vajadusega võrreldes siiski oluliselt väiksem.
Samas ei ole kirjeldatud toetuse vähendamise meetod sektori arengu seisukohast kestlik, sest toetuse eelarve ja taotluste kogusumma vahe kujuneb ka edaspidi liialt suureks ning seetõttu tuleb ka vähendamine märkimisväärne. Edasiste plaanide tegemiseks on vaja põhimõttelisi otsuseid, mida me mahepõllumajanduselt ootame, sest senised eesmärgid, nagu näiteks mahemaa kasv, on juba täidetud. Plaanime neid küsimusi arutada märtsis koos mahepõllumajandussektori esindajatega. (Maaeluministeeriumi maablogi)