:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Seaduste loojad peavad selliseid olukordi ette nägema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Võib ju mõelda, et riigikogu lähtus parimatest kavatsustest korrastada riigis elamumajandus, kui tegi seaduseparandused, mille kohaselt moodustas riik alanud aasta alguses korteriühistu automaatselt kõigis elumajades, kus see seni puudus.
Ent nagu näitab tänases Põhjarannikus olev Kohtla-Järve vanalinnas Siidisuka tänaval neljakorterilises majas elava 82aastase Galina lugu, tõi selline korrastamise püüe kaasa košmaari, mis võimaldab ühe pensionäri kraesse keerata kogu maja küttekulud.
Toimunu on kinnitus vanasõnale, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Kuid seaduseandjad peavad olulisi parandusi tehes olema suutelised selliste olukordade tekkimist ette nägema ja neile juba eos lahendusi pakkuma. Praegu on aga seis selline, et Galina on tema pensioni suurust ületavate küttearvetega jäetud üksipäini. Käsi laiutavad nii soojatootja kui linnavalitsuse sotsiaaltöötajad: ei ole meie küsimus ega pädevus.
Kui sel teemal palju lärmi lüüa, siis hakkavad ehk mõned rahvasaadikud asja vastu suuremat huvi tundma. Moodustatakse võib-olla mõni komisjon ja peetakse koosolekuid, aga konkreetne hädas olev inimene ei jõua ära oodata, millises kauges tulevikus ka mingi reaalne lahendus leitakse. Seejuures pole tal endal tekkinud olukorras mingit süüd ega ka võimalust midagi muuta. On lihtsalt ebaõnn, et ta sattus aastaid tagasi elama majja, kus üks naaber on nüüdseks korteri enam-vähem hüljanud ja teine kaugküttesüsteemist loobunud.