Nutitransport toob suurema liikumisvabaduse

Tanel Talve. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Keegi ei vaidle vastu tõsiasjale, et elu maal on võimalik vaid siis, kui inimesed pääsevad liikuma − poodi, tööle, linna arsti juurde. Maal elavate lastega perede puhul on transport sageli võtmetähtsusega küsimus.

Kui peres ei ole autot või piirkonnas puudub toimiv ühistransport, et lapsi lasteaeda, kooli või huviringidesse sõidutada, siis jääb pahatihti lahenduseks suurematesse keskustesse kolimine. Mõne bussiliini kinnipanek on viimaste aastakümnete jooksul toonud korduvalt kaasa selle, et ümbruskonnas jääb "suitsevaid korstnaid" vähemaks. Teisisõnu on puuduv transport olnud üks põhjus, miks paljud Eesti külad ja kaugemad nurgad on jäänud või jäämas inimtühjaks.

Seega tuleb selleks, et tagada maainimestele linnainimestega ligilähedasedki hüved ja võimalused, parandada otsustavalt liikumisvõimalusi just hajaasustusega piirkondades. Seda muidugi muu infrastruktuuri − teede, kiire interneti ja ka elektriühenduste arendamise kõrval.

Praeguse valitsuse võimulepe lubab uljalt tasuta maakonnasisest ühistransporti, mis peaks startima juba 1. juulist. Nagu paljud teised, nii leian ka mina, et pooltühjade või isegi päris tühjalt sõitvate busside käigushoidmine ei ole mõistlik seal, kus sõitjaid on vähe. Peale selle on Eestis küllalt paiku, kuhu bussid ei käi.

Suured bussid, jäigad liinid ja ebasobivad sõiduajad on hõredama asustusega piirkondades eilne päev. Kindlasti on rahvarohkemates kohtades õigustatud ka busside lisadoteerimine. Inimeste liikumismuresid saab kõige efektiivsemalt lahendada siis, kui bussiliine ja ka näiteks rongiliiklust kombineerida nõudepõhise ühistranspordiga.

Nii ongi riigikogu e-Eesti toetusrühm koos ekspertidega lükanud läinud sügisest saadik hoogu sisse ühistranspordi ehk siis nutitranspordi projektile, mis pakub riigi toel inimestele märksa paindlikuma ja mugavama lahenduse. Meie eesmärk on muuta transporditeenused inimestele oluliselt kättesaadavamaks.

Oleme seda projekti vedades teinud koostööd riigiametnike ja paljude edumeelsete omavalitsusjuhtidega. Eriti hea meel on selle üle, et meie paati on tulnud Saaremaa vald eesotsas sealsete vallajuhtidega. Juba aprillis stardib Saaremaal pilootprojekt, kus transport toimib ka sõidujagamisteenusena, kasutades nüüdisaegse infotehnoloogia võimalusi. Mandri-Eestis katsetatakse tõenäoliselt esimesena nõudepõhist ühistransporti Põlvamaal.

Kuidas siis uutele põhimõtetele rajatud süsteem peaks töötama? Mõneti on tegu samasuguse skeemiga, mida kasutavad Tallinnas ja Tartus taksoturule tulnud Taxify ja Uber. Olgu siin välja toodud lühike ja esialgne kirjeldus.

Virtuaalne ühistranspordiplatvorm ühendab mobiilirakenduste abil sõiduteenust pakkuvad autojuhid kohalike inimeste, potentsiaalsete klientidega. Samas piirkonnas elavad autojuhid jälgivad selle platvormi kaudu tellimusi. Kui keegi plaanib näiteks minna lähimasse linna, siis annab ta kõigepealt teada oma sõidusoovi koos kellaaegadega. Kirja peavad saama ka inimeste regulaarsed sõidud. Näiteks see, et pere lapsed tuleb kaks korda nädalas kella kolmeks trenni viia. Kuna paljudel eakatel inimestel nutitelefone ei ole või ei oska nad neid vilunult kasutada, siis saab sõitu tellida ka kõnekeskusesse helistades.

Platvorm jälgib, et kõik esitatud tellimused saaksid ka täidetud. Kui vabatahtlik pakkuja hetkel turul puudub, siis kutsutakse appi partner, kellega on varem asjakohased lepingud sõlmitud. Varuvariant võib olla takso, aga ka näiteks omavalitsuse sotsiaalauto või siis kaubandusketi COOP või Omniva auto. Sellel platvormil on võimalik talletada infot kõikide sõitude kohta, see lubab analüüsida inimeste logistilisi vajadusi, vältida kuritarvitamist ning tagada ka mõningane omavastutus sõitude eest tasumisel.

Mõistagi on siin oluline rahaline külg. Kuna kindel arv sõite saab olema riigi ja/või omavalitsuste doteeritud, siis motiveerib see autojuhte teenust pakkuma. Tarbijatele peavad sõidud olema taskukohased. Kõikide sõitude andmed kantakse sõitja personaalsele kontole, mis on seotud tema isikukoodiga. Arveldamise lihtsustamiseks võiks need kontod koondada maksuameti infosüsteemi.

Saaremaa projekt võimaldab süsteemi eri osi katsetada ja tuua välja selle kitsaskohad. Loodetavasti oleme poole aasta pärast palju targemad, kui on läbi analüüsitud nii teenuse tellimise, sõidu kui ka arveldamise nüansid. Saaremaa tulemuste põhjal saab paika panna selle, milliste stsenaariumidega üle Eesti edasi minna.

Minul on meie projekti suur usk. Andkem maal elavatele inimestele suurem liikumisvabadus! Tehkem nii, et vanemad inimesed, puudega inimesed, lapsed ja ka kõik need, kellel pole isiklikku autot, saaksid vajalikud sõidud ära teha. Jagamismajanduse maale jõudmine võimaldab maksumaksja raha senisest arukamalt kasutada ja ka keskkonda säästa. Ja vaieldamatult toetab nutitransport regionaalset arengut ning kohalikku ettevõtlust.