JUHTKIRI Kasutu kinnisvara ja omanikud
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
25. märts 2018, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäevases Põhjarannikus ilmunud lugu sellest, kuidas Jõhvi vald kempleb juba aastaid ühe tondilossi korteriomanikuga, et saaks lõpuks ohtlikust majast lahti, ei ole Ida-Virumaal tegelikult ainulaadne.
2010. aastal tuli üks naine Kohtla-Järve Sompa linnaosas vaatama oma korterit, mille vastu ta polnud 11 aastat huvi tundnud, ja avastas, et seda majagi pole enam olemas. Kortermaja, mille elanikud olid hüljanud ja võlgadesse jätnud, lammutati juba 2002. aastal.
Juhtumeid, kus omavalitsused on tühje kortemaju lammutanud ning hiljem on omanikud oma nõudmistega välja tulnud, on olnud nii Kohtla-Järvel kui Kiviõlis.
Jõhvi juhtum on selle poolest eriline, et ohtliku tondilossi kesklinnas võiks omavalitsus juba ammu lammutada, ent seda ei saa teha ühe korteriomaniku vastuseisu tõttu, kes ilmselt on algusest peale lootnud sellest olukorrast endale materiaalselt kasulikku tehingut. Tal endal seda korterit tarvis pole, kuid ilmselt kalkuleeris ta, et vallavalitsusel hädasti on, mistõttu saab tema tingimusi dikteerida.
Vallavalitsus pole muidugi väga aktiivselt selle maja küsimusega tegelnud. Kuni see lihtsalt silma riivas, sai ka mööda vaadata, ent nüüd on tegemist ohtliku objektiga, mis tuleks linnaruumist juba seetõttu kõrvaldada.
Jõhvi vallavalitsus ütleb, et nad ei taha väga jõhkralt tegutseda ja püüavad heaga olukorda lahendada. See omakorda võib tähendada veel aastatepikkust lahenduse edasilükkamist.
Vallavalitsus võiks aga konsulteerida teiste omavalitsustega, kus sääraste olukordade lahendamine on juba pikka aega praktiseerimist leidnud. Kui teised Ida-Viru linnad oleksid endale lubanud sellist pikaajalist vägikaikavedu üksikute jonnakate korteriomanikega, kellest osa pealegi veel raskesti kättesaadavad, oleks elukeskkond nendes siiani täis õõvastavaid ja lagunevaid tondilosse, mis päevast päeva inimelusid ohtu seaksid.