:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Valimispettused ja nende tellijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Järgmisel aastal saab sellest juba 20 aastat, kui Põhjarannik kirjutas esimest korda sellest, kuidas Kohtla-Järvel kohalikel valimistel võimul oleva valimisliidu (hilisema kohaliku Keskerakonna nimekirja eellase) liikme kasuks hääli osteti. Seda tehti üsna avalikult ühe valimisjaoskonna ees. Toona alustas politsei Põhjaranniku paljastuse alusel kriminaalmenetlust ning häälteostja sai karistada (tellija jäi tuvastamata).
Sellest ajast alates on Eestis toimunud veel viied kohalikud valimised ja peaaegu alati kuuleme nende puhul taas ja taas kas häälteostmistest, valijate mõjutamisest või muudest ebaausatest võtetest poliitilise edumaa saavutamiseks.
Eelmisel aastal toimunud kohalikel valimistel saime jälle kuulda, kuidas Narvas ja Kohtla-Järvel hääli on ostetud. Politseile tuleb selles mõttes au anda, et varasemast kogemusest lähtudes olid korrakaitsjad valvsad ning valmis reageerima vähimalegi valimistega seotud pettusesignaalile. Enamasti toimuvadki sellised manipuleerimised eelhääletuse ajal ning just kohalikel valimistel.
Aeg on edasi läinud ning aastatetagusega võrreldes on nüüd valijatele antud mugav võimalus ka e-hääletada. Ehk inimene saab oma hääle anda ükskõik kus, kui on olemas internet ja selle kasutamiseks vajalik seade, mis ju lisab võimalusi ka petturitele. Seda enam on oluline anda ametivõimude poolt signaal, et sellistesse juhtumitesse suhtutakse väga tõsiselt. Seetõttu on positiivne, et need lood lõpuks ka kohtusse jõuavad. Kuigi kahju on sellest, et siiani pole suudetud tõendada, kes on nende pettuste tegelik tellija.