:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Kärbi või pane ise raha juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Jõhvi tervisekeskuse sisuliselt nurjunud ehitushange asetub ühte ritta paljude teiste viimasel ajal toimunud hangetega. Nii on näiteks samamoodi lõhki läinud Kohtla-Järve laste supermänguväljaku ja staadioni rekonstrueerimise ning Narva-Jõesuu sadamahoone ehitushange ja veel mitmed teisedki hanked. Praeguses turuolukorras tehtavad hinnapakkumised on oluliselt suuremad kui nendeks ettevõtmisteks planeeritud rahasummad.
Nii ollaksegi valikute ees, kus tuleb esialgseid projekte asuda kärpima, odavamaks planeerima või sootuks tegemata jätma. Või kui võimalik, siis jätta nad ootele, et ehk tuleb taas majandussurutis, kus ehitushinnad langevad. Meenutagem, et selline olukord on tuttav mitte just väga kaugest minevikust. Näiteks Jõhvigi praegune promenaad pidanuks esialgsete kavandite põhjal saama veelgi uhkem ja hõlmama ka keskväljaku uuendamist, ent järsult kallinenud ehitushindade tõttu tuli teha kärpeid.
Paljud avalikud investeeringud tehakse praegu Eestis Euroopa Liidu maksumaksjate raha toel. See tähendab aga pikaajalise bürokraatliku kadalipu läbimist, kus konkreetse rahasumma eraldamise otsust ja ehitushanget võivad lahutada aastad, mil turuhinnad võivad olulisel määral muutuda. Seda vahet üldjuhul Euroopa Liit ei kompenseeri ja lahenduste otsimise tõttu lükkuvad nende objektide valmimised muudkui edasi.
Euroopa Liidu toetusraha Eestis menetleval EASil tasub pead murda, kuidas keerulist bürokraatiamasinat kiiremini liikuma panna, sest muidu hakkavadki sellised punnseisud korduma.