:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Kokkuleppimise küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Mis saab tulevikus Jõhvi külje all Tammikus aastakümnete jooksul põlevkivi kaevandamise tulemusel kerkinud aherainemägedest, on suuresti kokkuleppimise küsimus. Jõhvi vallavõimudel ja Eesti Energial, kellele kuulub sel alal aastani 2056 hoonestusõigus, peaks olema võimalik leida vastastikku kasulik lahendus.
Vaevalt et Eesti Energia sellest aheraine ladestusalast iga hinna eest veel ligemale 30 aastat kinni tahab hoida. Selle korrashoidmisega on seotud kulud ja võib eeldada, et aastatega need karmistuvate nõudmiste tõttu vaid kasvavad.
Nendes mägedes puhkeala rajamisel oleks ilmselt ka Jõhvi vallal võimalik Eesti Energiaga koostööd tehes võita. Sel moel on ju näiteks sündinud kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel ja ka Aidu veemaa endises põlevkivikarjääris ning plaanitakse motorada Estonia kaevanduse aherainepuistangutel. Ilusaid pilte uuest elust endistel tööstusaladel meeldib Eesti Energia juhtidel esitlustel näidata.
Iseküsimus on, kuivõrd keerukas ja majanduslikult otstarbekas on selliseid alasid tulevikus nii-öelda elus hoida. Kõikvõimalikud seikluskeskused, teemapargid, puhkealad või kontserdipaigad endistel tööstusaladel kahtlemata rikastavad kohalikku elukeskkonda, ent neil kõigil peab olema ka toimiv äriplaan.
Võimalik, et Jõhvi vallavõimude ja Eesti Energia suhetesse on jätnud jälje elanike protestist tulenenud vastuseis põlevkivikarjääri rajamiseks Kosele. Kuid see ei tohiks takistada Tammiku mägedele üheskoos mõistliku lahenduse otsimist.