Jõhvi ei vaja "arenguruumi", vaid arenguid ja tarku otsuseid

Maris Toomel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maris Toomel, eesti keele õpetaja, Reformierakond ERAKOGU
Maris Toomel, eesti keele õpetaja, Reformierakond ERAKOGU Foto: Põhjarannik

"Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib. Võim põhineb mõistusel," on öelnud kirjanik Antoine de Saint-Exupéry. Lootus oli, et sellist mõtteviisi järgivad kõik isikud, kes on rahva poolt Jõhvi volikokku valitud. Kahjuks on võim ja raha mitmeid volikogu liikmeid pimestanud. Jõhvis on praegu ennekõike vaja mõistust ja tarkust, et arendada Jõhvit kui Ida-Virumaa keskust.

Suvi on olnud Jõhvi jaoks sündmusterohke: uus vallavanem, vallavalitsus, volikogu esimees, hüppelised palgatõusud ja hüvitised. Pole saladus, et Reformierakond osales läbirääkimistel ja uue võimaliku koalitsiooni loomisprotsessis. Jah, poliitikas tuleb läbi rääkida kõikide osapooltega ning seda me ka tegime, kuid koalitsiooni minnakse teatavatel tingimustel. Kahjuks need tingimused meile ei sobinud. Ei sobinud ka valetamine ja vassimine. Reformierakonnale lubati volikogu esimehe kohta ning ka see osutus pelgalt manipulatsiooniks. Soovisime uuesti alustada läbirääkimisi Toila vallaga, et ühinemisprotsess võiks kunagi jätkuda, kuid see teema oli praegusele võimule kui punane rätik.

Läbi võimu teostatakse oma lubadusi ja poliitikat, kuid kahjuks on Reformierakonnal praegu volikogus kaks mandaati, millega on oma valimislubadusi täita raskem, kuid kindlasti mitte võimatu. Teeme endiselt tööd komisjonides, suhtleme oma ala asjatundjatega, inimestega ning usun, et järgmistel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel suudame tugevamalt vastu seista praegustele lollustele ning seista oma väärtuste ja lubaduste eest.

Kaasava eelarvega soovime parandada linlaste arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahenduse mõnele valupunktile linnas või viia ellu uusi ideid.

Usun, et meil on vaja ideid, kus Jõhvi elanik saaks ise rohkem kaasa rääkida ja tunda ennast kaasatuna, et selle läbi tekiks tarkust koostööks. Reformierakonna üks valimislubadustest oli kaasav eelarve, mille tõime lauale juba eelmise aasta lõpus. Praeguseks on see läbinud esimese lugemise ning loodetavasti saab volikogu poolt õige pea kinnitatud.

Mida tähendab kaasav eelarve? See on idee, millega soovime parandada vallaelanike arusaama valla eelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahenduse mõnele valupunktile vallas ja miks mitte seeläbi uusi ideid ellu viia. See tähendab, et umbes 1% valla investeeringute eelarvest läheb otsustamiseks Jõhvi valla elanikele. Selle summa kasutamiseks saavad ideid esitada kõik Jõhvi valla elanikud ning parema idee hääletusel võivad osaleda kõik vähemalt 16aastased Jõhvi kodanikud. Kaasava eelarve eesmärk oleks ühiselt tegutseda ning teha teoks mõni vahva idee või investeering, mis valmistaks rõõmu võimalikult paljudele elanikele. Lisaks saavad selle protsessi kaudu inimesed aru eelarve koostamise põhimõtetest ja keerulisest kompromisside kunstist olukorras, kus kõigeks soovituks ei jätku raha.

Teine teema, kus me saaksime praegu olla eestkõnelejate rollis, on haridus. Meil on Jõhvis kaks põhikooli ja kolm lasteaeda. Meil on head huvikoolid. Arvan, et praegu peab haridusasutuse juht mõtlema mitte ainult viie aasta arengule, vaid juba sellele, kuhu me liigume kümne aasta pärast, mil meie suurimaks väljakutseks peab saama ühtne haridussüsteem Eestis, mille heaks tuleb esimesi samme teha juba täna. Kui koguksime kogemusi juba praegu, siis jõuaksime järk-järgult hariduskorralduses ühtse süsteemini, mis suudab tagada kõikidele lastele riigikeeleoskuse ning võrdsed võimalused olla edukas hariduses ja tööelus.

Praegu jõuab Eestisse, Ida-Virumaale, Jõhvi inimesi, kes räägivad sageli emakeelena või teise keelena vene keelt. Meie ülesanne on Eestis kogukondi lõimida, mitte eraldatust juurde luua. Peame juba praegu selle peale mõtlema ning kaasama kõiki osapooli ja sihtrühmi. Miks ei võiks Jõhvi olla see eestkõneleja, vedur, kust tuleksid ideed ning sisend haridus- ja teadusministeeriumile, teadlastele, hariduskorraldajatele?

Rohkem koostööd ja avatud mõtlemist meile kõigile!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles