:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Kas üürimajade ehitamine on riigi ülesanne?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Riigi poolt üürimajade ehitamisest võib olla abi selleks, et meelitada Ida-Virumaale tööle neid riigiametnikke, kes pole nõus ka ajutiselt elama asuma Narva, Kohtla-Järve või Jõhvi olemasolevatesse kortermajadesse. Mida rohkem asutusi siin on ja ärksaid inimesi neis toimetamas, seda suurem kasu peaks sellest tõusma kogu piirkonnale.
Kuid enne riigi poolt ehituse alustamist võiks siiski otsida võimalusi, kuidas tardunes olevat kinnisvaraturgu ellu äratada. Kui riik suudaks anda selge ja usutava signaali, et Ida-Virumaale on tõepoolest kavas luua või tuua sadu uusi riigipalgalisi töökohti, siis küllap reageeriksid sellele ka kinnisvaraarendajad. Praegu on probleem suuresti selles, et rohkem tegeldakse suurte ootuste üleskütmisega, millele järgnevad teod on oluliselt väiksemad. Plaanitud tuhande töökoha asemel on hea, kui tuleb sada, kusjuures sedagi nii pika aja jooksul, et vahepeal on kakssada likvideeritud.
Kui kõik need plaanid, mis on riigil olnud näiteks Ida-Virusse riigiasutuste toomisel ja siin tööstusparkide arendamisel, oleksid praeguseks täitunud, siis poleks üürimajade rajamine üldsegi päevakorral. Eraettevõtjate kopad töötaksid mürinal ja ehitajad rabaksid palehigis uusi elumaju ehitada. Riik võiks suunata pingutused eelkõige sellele, et tekkinud turutõrkest vabaneda, aga mitte üürimajadega turu moonutusi veelgi süvendada.