:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Selle asja peaks ju saama ära korraldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
See näib turumajanduslikul ajastul uskumatuna, et olukorras, kus nõudlust on justkui kõvasti, pole pakkujaid.
Jutt on Ida-Virumaa ja Tartu vahelisest bussiliiklusest. Tegu on Harjumaa järel kahe Eesti suurema maakonnaga, kel omavahel üsna tugevad seosed: Ida-Virumaa noored käivad Emajõe linna ülikoolides, põdurad kliinikumis, kultuurihuvilised Vanemuises ja Eesti rahva muuseumis. Paljud tartlased on seevastu leidnud sobiva töökoha just Ida-Virumaalt, kus on tööpuuduse kõrval suur spetsialistide puudus nii riigiametites kui ka erasektoris. Aina rohkem Tartu inimesi on leidnud üles Ida-Virumaa spaad ja muuseumid.
Kuna otseraudteed Jõhvi ja Tartu vahel pole ning Puru ja Ülenurme lennuvälja vahel regulaarlende ei tehta, siis muud võimalust peale bussi ühistranspordiga kahe Eesti suure keskuse vahel liikumiseks polegi. Seda hämmastavam on, et bussiliiklus on üsna hõre just neil tundidel, mil inimestel sõita oleks vaja.
Siin peab mingi tõrge olema. Kui sõitjaid oleks piisavalt palju, küllap siis erafirmad ka sõidaksid. Tegelikult pani üks firma sel marsruudil suvel kolm liini kinni ja keegi konkurentidest pole rutanud vabaks jäänud kohti täitma. Kas oma häiriv mõju on ka riigikapitalismil ehk maakondlikul ühistranspordil, mis sööb ära osa pikkade liinide klientidest ja muudab need ebarentaabliks? Või pole turgu piisavalt põhjalikult analüüsitud?
Siinkohal võiksid osapooled kokku saada ja rääkida bussifirmadega, kuidas sõiduaegu paremini klapitama saada. Seda ei tohiks ju olla teab mis keeruline korda ajada.