Autojuhid, miks te seda vidinat ei kasuta?
30. september 2018, 23:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pean tunnistama, et ma ei ole tehnikainimene ega tea autodest suurt midagi. Küll aga on jalakäija ja jalgratturina minus viimasel ajal hakanud siiski mootorsõidukite vastu uudishimu tekkima.
Tõsi küll, peamiselt on mu huviobjektiks vaid üks väga kindel detail. See autode põhivarustusse kuuluv vidin pälvis minu kõrgendatud tähelepanu umbes aasta tagasi, mil märkasin, et silmatorkavalt paljud autojuhid seda millegipärast ei kasuta. Sel suvel tundus juba, et see mittekasutamine on Eestis võtmas ärevust tekitavaid mõõtmeid.
Samas on kõnealune detail ühel või teisel viisil olnud autode küljes juba rohkem kui sajandi: elektrilisena ilmus see masinatele 1907. aastal. Nii et autojuhtidele ei peaks see olema mingi uus imeasi.
Täpselt 80 aastat tagasi detail patenteeriti ja sellest ajast on minu lemmikvidin just selline, nagu me seda tänapäeval kõik tunneme. Mitte lihtsalt vidin, vaid terve süsteem, mille võtsid omaks kõik viisakad autotootjad. Tänapäeval ei lase ükski firma enam tänavatel liiklemiseks mõeldud mootorsõidukeid välja ilma selleta. Ilma selle vidinata.
Kallid autojuhid, ma tõesti ei saa aru, miks nii paljud teist ei näita viimasel ajal enam suunatuld.
See on autodel nii tähtis osa, et juba 1958. aastal võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis vastu mootorsõidukite standardiseerimise leping, mis muu hulgas puudutas ka seda süsteemi. Sellest ajast nõuab enamik endast lugu pidavaid ÜRO maid selle jubina olemasolu avalikel teedel liikuvatel autodel ja ka selle kasutamist liikluses. Rääkimata siis juba Euroopa Liidust, kus hulga hartasid, protokolle ja direktiive on koostatud liiklusohutuse suurendamiseks. Ja mis seal salata, see mu va lemmikvidin on ka Euroopa Liidu liiklusohutuse dokumentides uskumatult tähtsal kohal.
Siis, kui mulle see vidina mittekasutamine silma jäi, mõtlesin ehmatusega, et oleme küll Euroopa Liidus, aga äkki on Eesti siiski mingi erand. Meil ju muutub kõik nii kiiresti ja ehk on see jupp seadustest lihtsalt välja ununenud.
Vaatasin liiklusseadusest järele ja ennäe, pole seal midagi kahe silma vahele jäetud: sellele vidinale on pühendatud terve paragrahv 39. Kohe esimene lõik ütleb, et seda PEAB kasutama. Ja ülejäänud lõigud kirjeldavad neid harukordseid juhtumeid, kui seda millegipärast ei saa kasutada. Aga nendel juhtudel on ka asi üsna selge − tuleb lihtsalt üles näidata taiplikkust ja viisakust. Viimane ongi ju ohutu liikluse alus. Kas pole?
Nojah, üks asi on seadus, aga teine tegelik elu. No näiteks kui vidin on ikka väga kallis ja läheb kergesti katki, siis äkki ei ole lihtsureliku rahakotile hea, kui seda nii sagedasti kasutatakse. Võib-olla on see vidin hoopis defitsiit?
Noorem rahvas vahest ei teagi, mida see sõna tähendab. Seletan. Ühesõnaga, kui nõudlus mõne kauba järele ületab pakkumist, siis seda kaupa nimetataksegi defitsiidiks. Vajalikku asja pole kuigi lihtne saada ja sellel on ülikõrge hind.
Uurisin olukorda. Käisin paaris kohalikus autopoes ja kiikasin internetti. Võib-olla tõesti pole kõigi automarkide ja -mudelite jaoks riiulilt seda õiget vidinat otsekohe võtta, aga no puudust küll kusagilt välja ei paistnud. Ja hinnad olid minu arvates mõistlikud − süsteemi kõige kergemini puruneva detaili saab kätte 2-5 euroga.
Tõsi, üks asi on vidina poest koju toomine, aga hoopis teine masina külge kinnitamine. Ega tänapäeva autod pole Žigulid, millel said tagaaias kõik remonttööd kruvikeeraja ja näpitstangidega ära tehtud. Nüüd tuleb auto ikka väljaõppinud tehnikute kätte anda. Uurisin, minu lemmikvidina vahetamine maksab 10-30 eurot. Arvestades, et neid jubinaid on autol mitu, siis kena sajaeurone läheb tehnohooldusesse nagu naksti.
Samas päästab see iga auto põhivarustusse kuuluv elektro-tehniline süsteem liiklejaid ebameeldivatest sekeldustest ja traagilistest õnnetustest. Nii et seda kulutust võiks võtta kui investeeringut iseenda ja kaasliiklejate tervisesse ja kokkuhoidu auto taastamiskuludelt. Iga autojuht peaks vist ka väga hästi teadma, et isegi labast plekimõlkimist, mida selle vidina mittekasutamine kõige sagedamini kaasa toob, karistatakse meie maal üsna karmilt. Mitte vanglaga, vaid kindlustusarve tõusuga pärast iga avariid. Ja see läheb kokkuvõttes palju rohkem maksma kui tunnike tehnohoolduses.
Nii et kallid autojuhid, ma tõesti ei saa aru, miks nii paljud teist ei näita viimasel ajal enam suunatuld.