Haigla vorm ja sisu

Ida-Virumaal on käsil järjekordne suur ettevõtmine. Purul on alanud Ida-Viru keskhaigla uue ravikorpuse ehitus ning ülejärgmisel kevadel ei peaks haigla suuremat osa oma patsientidest enam vastu võtma aegade jooksul väsinud seinte vahel, vaid uues, nüüdisaegses hoones.

Kuigi selle ehituse kallale asumine on nõudnud loodetust märksa enam aega ning Ida-Viru saab uue haiglahoone hiljem kui Pärnu, Tartu või Tallinn, on hea, et lõpuks ta siiski tuleb.

Haigla on niigi paik, kuhu vabatahtlikult vaevalt keegi sattuda ihkab. Seda olulisem on see keskkond, kus haige inimene peab päevi veetma. Samamoodi on see tähtis ka seal töötavatele arstidele ja õdedele.

Ent sama oluline kui miljonite eurode kulutamine tsemendile ja meditsiinitehnikale peaks paralleelselt olema ka haigla üldise teeninduskultuuri uuele tasemele viimine. On näiteks üldteada, et kuigi Ida-Viru keskhaiglas tehti sünnitusosakonna põhjalik uuenduskuur, valivad siiski paljud siinsed naised laste ilmale toomiseks mõne kaugema haigla. Ka mitmete eriarstide juures eelistatakse käia teistes linnades. Põhjuseks polegi seejuures iga kord mitte niivõrd arstide professionaalsuse küsimus, kuivõrd kogu haigla personali üldisem suhtlemisoskus.

Patsientide usalduse võitmisel on Ida-Viru keskhaiglal veel palju kasvuruumi ning loodetavasti suudab temaga tihedalt seotud Tartu ülikooli kliinikum oma häid teenindustavasid lähiaastatel edukalt ka Purule eksportida.