Euroraha ei voola igavesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Valitsusliidu poliitikutel on riigi järgmise aasta eelarvet riigikogule üle andes põhjust rahuloluks. Vaatamata keerukatele aegadele majanduses, suudab riik kasvatada kulutusi enam kui 11 protsendi võrra, võrreldes tänavuse aastaga.
Ent seejuures on siiski oluline tähele panna, et teid ehitada ja parandada, uusi hooneid püsti panna ja vanu vuntsida ning palju muud vajalikku saame teha suures osas ainult tänu Euroopa Liidule. Välistoetusi on järgmise aasta eelarves 1,4 miljardi euro eest, mis moodustab enam kui viiendiku kogu eelarve kulude poolest.
Siin Ida-Viruski tehakse paljud suured tööd, nagu näiteks muu hulgas Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva promenaadide ehitused, aga ka Jõhvi liiklussõlme rajamine, Euroopa maksumaksjate raha eest.
Ühelt poolt on meil põhjust kiita oma ametnikke, et nad on teinud head tööd selle nimel, et nii palju Euroopa raha siia jõuaks ning et me oleme seni kasutanud seda üldjoontes heaperemehelikult.
Me saame praegu märksa enam võõrast raha, kui ise Euroopa Liitu panustame. Ent selline suhe ei saa kesta igavesti. Probleemide all ägava Euroopa võimalused uute liitujate poputamiseks hakkavad kahanema.
Me ei tohiks ka ise harjuda, et see ongi norm, et valdav osa investeeringute rahast tuleb kusagilt mujalt. Pealegi nõuavad paljud euroraha eest tehtud objektid märkimisväärseid ülalpidamiskulutusi, milleks keegi meile raha ei kingi.
Juba praegu tuleb tõsiselt mõelda, kuidas me tuleme oma teedevõrgu, veevärgi, sotsiaalobjektide ja palju muu eest hoolitsemisega toime viie või kümne aasta pärast, mil toetustega enam arvestada ei saa.