Musta turu võidukäik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eesti konjunktuuriinstituudi 2010. aastal läbi viidud uuring näitab, et iga kolmanda Eesti suitsetaja tarbitud sigareti pealt ei ole aktsiisi- ega käibemaksu tasutud. Rahalises väärtuses jäi riigil tubaka salaturu tõttu mullu saamata kuni 57 miljonit eurot. Sugugi mitte väike summa, mida võinuks majanduskriisi ajal tervishoidu, haridusse või infrastruktuuri investeerida. Seda kummalisem on riigi põikpäisus aktsiisitõusu galopiga jätkata ja hoogu mitte pisutki maha võtta.
Meenutame, et sel aastal tõusis tubakaaktsiis 10 protsenti ning sama suurt tõusu on oodata ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. 2013. aasta aktsiisitõusuga saab Eestis kehtivaks sigarettide aktsiisimääraks 88 eurot 1000 sigareti kohta. Vastavalt kehtivale Euroopa Liidu tubakatoodete maksustamise direktiivile on Eestile antud miinimummäära 90 eurot 1000 sigareti kohta saavutamiseks üleminekuperiood 2018. aastani.
Milleks siis ülemäära kiirustada? Kui aktsiis tõuseks aastas 10 protsendi asemel 5 protsenti, oleks see inimeste rahakotile leebem, samuti ei käriseks hullumeelses tempos hinnavahe Venemaa sigarettidega.
Kui maksu- ja tolliameti töö lähiajal just kordades tõhusamaks ei muutu, on loogiline eeldada, et varimajandus jätkab kasvamist. Inimeste teadlikkus maksude maksmise vajalikkusest võib küll olla kõrgem kui 1990. aastatel, ent kui salakaup on liiga kergesti kättesaadav nagu praegu, on kiusatus lihtne tekkima.