Mis lisab linnaruumile väärtust

Kohtla-Järve Keskallee, Jõhvi promenaad, Narva jõeäärne promenaad, Aidu karjääri püramiidipark. Need on vaid mõned näited juba teoks saanud või tulevikku kavandatud projektide kohta, mille eesmärk on siinse piirkonna elukeskkonna parandamine.

See on kahtlemata positiivne, et eelkõige Euroopa Liidu toetusel saame endale juurde objekte, mis lisavad meie avalikule ruumile väärtust.

Tänases Põhjarannikus kirjeldatav püramiidide linnak, mis kaevandamistööde käigus kerkib, on kahtlemata hiilgav idee. Seda enam, et selle valmiskuhjamine mõtte autori ja teostaja VKG hinnangul mingeid erilisi lisakulutusi ei nõua. Nüüd on iseküsimus, et sellele projektile ka praktiline kasutus leida.

Sama lugu on rajatud ja rajatavate promenaadidega. Tore, kui inimesed need omaks võtavad ning tekib harjumus seal jalutada, rattaga sõita või niisama ilusat ilma nautida.

Kuid sellised objektid on ka heaks eelduseks, et nende ümber koonduks oluline osa linnaelust. On loogiline, et korrastatud Kohtla-Järve promenaadi äärde tekivad näiteks tänavakohvikud, mis selles linnakultuuris seni peaaegu puudusid. Sama lugu on Jõhvis, mille promenaadist olulisem ja efektsem osa loodetavasti veel paberil oma aega ootab.

Kõik sellised objektid on aga suurepäraseks eelduseks ka kõikvõimalike põnevate ürituste traditsioonide sünnile. Ja jutt ei ole ainult oma linna elanikele mõeldud kohaliku tähtsusega pidudest, vaid sellest, et suudetaks midagi pakkuda ka külalistele. Võtkem eeskujuks kas või hansapäevad Viljandis või Tartus ning kõiksugu sibula-, küüslaugu- või vanade sõidukite festivalid Eesti eri paigus.

Sellised üritused kinnistavad konkreetse paikkonna identiteeti palju paremini kui suure punnitamisega otsitud ja sageli õõnsalt kõlav ühe või teise omavalitsuse tunnuslause.