Kahe otsaga kaabel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Nii nagu 170 kilomeetri pikkusel Eestit ja Soomet ühendaval elektrikaablil EstLink 2, mille rajamisele eile Püssis nurgakivi pandi, on kaks otsa, on sellel eripalgelised mõjud ka sellele, kui palju me tulevikus elektri eest maksma hakkame, ning meie majandusele üldisemalt.
Ühelt poolt võimaldab tõesti sellise võimsa ühenduse loomine Soome lahe vastaskaldaga suurendada meie elektri varustuskindlust olukorraks, kui me ühel hetkel ei suuda siin Eestis mis tahes põhjustel ise enda jaoks piisavas koguses elektrit toota. Järgmisel aastal toimuva turu avanemise tingimustes peaks EstLink 2 suurendama valikuvõimalusi ja konkurentsi, mis teoreetiliselt peaks ka vähendama survet elektri hinna kallinemiseks. Samas teame oma kogemusest näiteks autokütusemüüjate käitumisest, et erisuguste logodega tanklaid võib küll kohalikul turul tegutseda mitmeid, aga kui tekib soov hinda kergitada, siis selles tähtsas töös müüjatel juba üksmeelest puudu ei jää.
Samas tuleb ka arvestada, et EstLink 2 rajamiseks kuluv hiigelsuur rahasumma - 320 miljonit eurot - tuleb ajapikku tarbijatel võrgutasude kaudu ikkagi kinni maksta.
Omaette suured küsimärgid on, kuidas mõjutab turu avamine elektri hinda ja milliseks muutub Eestis toodetava põlevkivielektri konkurentsivõime, millest omakorda olenevad tuhanded töökohad Ida-Virumaal. Kuigi täpseid vastuseid ei oska ilmselt keegi praegu anda, oleks aasta enne turu avamist vaja siiski teha märksa enam selgitustööd selles osas, kuidas eratarbijad turu avamiseks niimoodi ette valmistada, et nad oma teadmatusest valusasti mööda pükse ei saaks.